Esialgu on kunstiloolane Krista Piirimäe leidnud nüüdisaegse Tartu kunsti kohta ülevaadet pakkuvast värvivärskest raamatust ainult ühe trükivea – tiitellehe pöördel on tema kui autori nimi kogemata kahe m-iga.
Kunstnike valimine osutus raskeks
30. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ja seni on ainult abstraktsionist Andres Sütevaka teatanud, et tema ühe maali repro ja maali pealkiri ei klapi kokku. Teised raamatusse valitud 37 kunstnikku ei ole koostajale äpardustest märku andnud.
Tartu kümnete maalijate, graafikute ja skulptorite hulgast valiku tegemist nimetas Piirimäe raskeks ja delikaatseks. Pidanud paljudega aru, keda albumisse võtta ja keda välja jätta, küsis ta nõu ka Tartu Kunstnike Liidu juhatuselt, ent jäi nõuandest ilma.
«Juhatuse liikmed distantseerusid koostamisest,» ütles Piirimäe. «Nad ütlesid, et kõik liidu liikmed on väga head kunstnikud.»
Idee sai teoks
Eelmisel nädalal jõudis eesti- ja ingliskeelne album «Tartu kunst XXI sajandi algul» kunstiavalikkuse ette.
Tartu Kunstnike Liidu juht Riina Neeme märkis sel puhul, et kui on idee, siis on kaks võimalust. «Sagedamini juhtub, et see valju häälega välja hüütakse ja seejärel hakatakse ootama, et keegi teine selle ellu viiks. Niisugusel puhul ei juhtu mitte midagi,» ütles ta.
Harvemini juhtub Neeme sõnul nii, et idee väljahüüdja asub ise seda teostama. «Sellisel juhul leidub alati toetajaid, nõustajaid, koostööpartnereid ja sponsoreid. Niisuguse tegutsemise tulemusena valmis Krista Piirimäel «Tartu kunst XXI sajandi algul».»
Neeme tõstis esile üllitise kujundust ja esinduslikkust. «Sisu ma ei pea vajalikuks kommenteerida, sest kaante vahele on pandud 38 kunstnikku, kuid üksnes Tartu Kunstnike Liitu kuulub 119 hinge,» märkis ta. «Autoril oli õigus teha oma valikud lähtuvalt enese maitsest ja suhtumisest.»
Valikupõhimõtted
Piirimäe ütles valikupõhimõtteid selgitades, et ta lähtus Tartu aastalõpunäitustest aastatel 2000–2007. Kuid raamatus on ka mõni niisugune kunstnik, kes ei ole aastalõpunäitusel esinenud ja pole kogunisti Tartu Kunstnike Liidu liige, näiteks Mati Karmin.
«Tema monumentaalkunsti on Tartus kõige rohkem näha,» ütles autor. «Mõtlesin kaua, mida temaga teha. Otsustavaks sai see, et ta on Tartu Kõrgema Kunstikooli professor.»
Tartlaste hulka arvas Piirimäe ka mõne teise, kes küll Tartus ei ela, ent peab oma loomingut siiski Tartu kunsti hulka kuuluvaks, näiteks Jaan Luik, Kalli Kalde ja Priit Pangsepp.
Miks aga on välja jäänud selline tuntud kunstnik nagu Andrus Kasemaa? «Ta seadis tingimuseks, et on nõus olema selles raamatus siis, kui sealt jäävad välja temale vastumeelsed kunstnikud,» selgitas Piirimäe.
Raamatust paistab autori hinnangul Tartu kui väga elava kunstieluga linn. «Tartu kunsti üldiseks jooneks on jätkuv lugupidamine traditsiooniliste maaliliste väärtuste vastu, kuid selle raames on kunst just selle sajandi alguses mitmekesisemaks muutunud,» ütles ta.
Faktuuri ja värviga mängimise kõrval on raamatus näha ühiskonnaprobleemide vaimukaid tõlgendusi. «Osa kunstnikke võlub oma siiruse ja mõnikord ka naivismiga, teine osa oma tehnilise virtuositeediga,» lisas ta.
Raamatu autor ei saanud mahutada kaante vahele meedia-, foto- ja tarbekunstnike loomingut. Need jäävad ootama järgmist ülevaatlikku üllitist.
38 kunstniku loomingut
• Kunstiajaloolase Krista Piirimäe (62) eesti- ja ingliskeelne «Tartu kunst XXI sajandi algul» (pildil) tutvustab 38 Tartuga seotud nüüdisaegse maalija, skulptori ja graafiku teoseid.
• Raamatu on kujundanud Tiina Viirelaid.
• Varem on Krista Piirimäe avaldanud ajakirjanduses ja kogumikes kriitikat ja artikleid, õpikutes peatükke ning kirjutanud kataloogide eessõnu.
• Eelmine samalaadne ülevaatlik raamat kaasaegse Tartu kunsti kohta, Mare Ruusi «Tartu maalijad», ilmus 30 aastat tagasi ja käsitles vaid maalijate loomingut.