Streik on vähendanud perearstikeskuste tööd

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anneli Rätsep töötab Ülikooli perearstikeskuses, on perearstide seltsi juhatuse liige ja peremeditsiini õppetooli õppejõud.
Anneli Rätsep töötab Ülikooli perearstikeskuses, on perearstide seltsi juhatuse liige ja peremeditsiini õppetooli õppejõud. Foto: Sille Annuk

Perearst Anneli Rätsepal ei ole tulnud keelduda ühelegi patsiendile abi andmast põhjusel, et ta toetab meedikute streiki ja loeb oma vastuvõtutunde. «Mulle tundub, et inimesed pöörduvad meie poole praegu koguni tavalisest harvemini,» sõnab ta.

See ei tähenda, et Anneli Rätsepa tööpäevad Ülikooli perearstikeskuses oleksidki ainult neli tundi pikad. Perearstikeskus on lahti ikka kaheksa tundi ning töö on korraldatud nii, et näiteks päeva esimesel poolel võtab vastu perearst, päeva teisel poolel lahendavad patsientide probleeme aga pereõed.

Ülejäänud ajal saavad nii perearst kui ka -õde teha tööd, mis muidu ulatuks hilistesse õhtutundidesse või tuleks koju kaasa.

Ei ole kerge samm

«Me oleme patsientidelt väga suurt poolehoidu tundnud,» ütleb Anneli Rätsep. «Mõned helistavad mitte selle pärast, et aega küsida, vaid et meile jõudu soovida.»

Ka rõhutab Rätsep, et streikimine ei ole ühelegi arstile kerge samm – arst on loodud aitama. Aga lisab, et kuna intensiivset ajutööd on sel nädalal perearstide toetusaktsiooni tõttu vähem, tunneb ta end palju paremini ja jõudu on rohkem.

Rätsep kirjeldab, et tegelik argipäev on perearstil selline, et patsiendi vastuvõtuaeg lüheneb kiirel perioodil 20 minuti asemel 10 minutile. Haruldane ei ole, kui patsientide vastuvõtule kulub päevas viis, kuus või koguni seitse tundi. Sellele lisandub paberitöö ning aeg, mis läheb keerulisemate juhtude analüüsimiseks, erialakirjanduse lugemiseks, kõnelusteks eriarstide või hooldeasutustega.

Anneli Rätsep selgitab, et haigekassa maksab perearstile lepingu järgi seitsme tunni eest päevas. Arvestatud on, et neli tundi sellest on patsientide vastuvõtuks ja kolm dokumentide korrastamiseks, aruandluseks, telefonivestlusteks.

Aga kui perearsti nimistu suurus läheneb 2000 inimesele, siis on perearsti ellu ületunnid paratamatult sisse kirjutatud ja ta peaks töötama 13 tundi päevas.

«Jah, öeldakse küll, et siis võib palgata lisatööjõudu, paraku ei ole see kerge,» räägib ta. «Arste lihtsalt ei jätku.»

Ei ole mingi saladus, et maapiirkondades välja kuulutatud perearstikonkursid ebaõnnestuvad järjest.

Ka räägib Anneli Rätsep sellest, et haigekassa ja poliitikute suur huvi on meditsiini hea kättesaadavus.

«Tuleb tunnistada, et meditsiin Eestis on tõesti väga kättesaadav,» lausub Rätsep. Neilt nõutakse, et nad peavad tagama ägeda haigusega patsiendi vastuvõtmise samal päeval ja kroonilise haigusega patsiendi vastuvõtmise viie päeva jooksul.

«See toobki pikad tööpäevad,» selgitab perearst. «Skandinaavia maades ootavad krooniliste haigustega patsiendid perearsti vastuvõtule saamist 3–4 nädalat. Ja perearst saab neile pühenduda pool tundi.»

Anneli Rätsep ütleb, et perearstile on ülimalt tähtis, et ta saaks teha oma tööd kvaliteetselt. Isegi siis, kui kabineti uksest astub sisse inimene jutuga, et ta soovib ainult retsepti või et ta soovib ainult saatekirja, ei ole see arstile «lihtsalt retsept» või «lihtsalt saatekiri».

Aeg, aeg, aeg

Retsepti puhul peab tohter mõtlema, kas see on kooskõlas teiste ravimitega, ning saatekirja puhul peab ta teadma põhjust ning tegema vajaduse korral esmased uuringud.

Anneli Rätsep on Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige. Tema sõnul teeb nende seltsi dialoogi tervishoiukorraldajatega keeruliseks see, et perearstid peavad igal sammul tõestama, et nad ei ole kasuahned ning et nende ettepanekute taga ei ole muud kui patsientide heaolu.

Anneli Rätsep soovib, et streik lõpeks nii pea kui võimalik, ning lisab, et perearstide streigitoetuse päevadel ei jää küll ükski retsept välja kirjutamata ega haigusleht avamata või lõpetamata.

Perearstikeskuste koridorid on tühjemad juba seepärast, et ka nende plaaniline tegevus on piiratud, kuna radioloogiateenistuses ja laborites tehakse ainult erakorralisi uuringuid ning teenindatakse vaid kindlaid patsientide rühmi.

Meedikute streik

• Teisipäeval osales meedikute streigis 50 Tartu Ülikooli Kliinikumi arsti, kokku streigiti 170 tundi. Edasi tuli lükata veidi enam kui 700 visiiti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles