Kas Herne 45 katuse langetamine poole meetri võrra ja maja hoovipoolse osa lammutamine on piisavad muudatused, et võiks anda maja projektile kooskõlastuse ja majale ehitusloa, küsib linnavalitsus volinikelt.
Linn kaalub Herne maja lammutamise ulatust
19. september 2012, 20:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herne tänavale ebaseaduslikult ehitatud maja seadustamine detailplaneeringu muutmise kaudu põrkus hiljaaegu linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni vastuseisule. Lahendusvariandiks jäi hoone lammutamine, küsimus on aga, millisel määral.
Arendaja Gert Roosaar esitas oma ettepaneku linnavalitsusele läinud nädalal. Tema ettepanek on vähendada hoone katuseharja absoluutkõrgust 43 meetrini, mis on praegusest 48 sentimeetrit madalam.
Teiseks pakkus Roosaar välja lammutada maja hoovipoolne osa määral, et hoone ehitusalune pind vastaks detailplaneeringus lubatule, see on 175 ruutmeetrit. Sellega väheneks hoonealune pind ligi 20 ruutmeetrit, arvestamata seejuures terrassi.
Pärast nende ettepanekute elluviimist jääks krundile sellise ehitusaluse pinnaga ja mahuga korterelamu, nagu on kehtiva planeeringuga ette nähtud. Lubatud on neli korterit.
Vastuolud jäävad
Mainitud komisjoni kuuluvatele linnavolinikele läkitatud kirjas osutab Tartu abilinnapea Raimond Tamm aga, et sellise tegevuse tulemusena ei ole siiski võimalik lõpuni vältida kõiki vastuolusid detailplaneeringuga.
Näiteks on hoone krundil planeeringus ette nähtust erineva asetusega, osaliselt väljaspool määratud hoonestusala.
Ka on vundament kõrgem, kuna maja on umbes 40 sentimeetri võrra maa seest välja tõstetud. Kuna vundament on kõrgem, on ka räästa ja harja kõrgus planeeringus ette nähtust samavõrra kõrgem.
Tamm osutab, et vastuolude täielikuks vältimiseks oleks vajalik hoone põhikonstruktsioonide ulatuslik lammutamine kuni vundamendi ümberehitamiseni.
«Kuna hoone maht oleks ka nende vastuolude püsimise korral detailplaneeringule vastav, siis tundub arendaja ettepanek mõistliku kompromissina,» kirjutab Tamm linnavolinikele.
Volinikelt küsib Tamm seisukohta, kas arendaja ettepanekutega ollakse päri ja kas komisjoni liikmed peavad võimalikuks, et linnavalitsus võib selle juhtumi puhul kaalutlusotsusega kehtivast planeeringust erineva projektlahenduse heaks kiita ja uue ehitusloa väljastada.
Ehitusspetsialistid on hoone katuse langetamist hinnanud võrdlemisi lihtsasti teostatavaks eeldusel, et katuse kuju ei muutu. Ka hoovipoolse juurdeehitise lühemaks tegemine ei ole väga keeruline.
«Vaidlus ei ole selle üle, kas lammutamisnõue tuleb, küsimus on selle ulatuses, selles, mis on mõistlik,» ütles linnasekretär Jüri Mölder.
Selle saavutamine, et hoone asuks planeeringus näidatud hoonestusalal, on aga problemaatilisem, sest õigel joonel on maja põhiosal fassaad ja tulemüür. Et kõik seinad õigesse kohta tõsta, olekski vaja ümber ehitada nii vundament, suur osa välisseinu kui ka katus.
Kahtlused püsivad
Volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Veljo Ipits ütles, et võib-olla ei ole arendaja esitatud ettepanek kõige halvem variant. «Kui peaksime selle asjaga kohtusse jõudma, võime ka kaotada. Eks meie eesmärk oli ka mõjutada arendajat mõistlikke ettepanekuid tegema, muidu iga järgmine arendaja teeb, mis tahab. Keegi peab hammasrataste vahele jääma.»
«Põhiosas kõlbab küll, iseasi, kas see kompromiss peab, arendaja on igasuguseid trikke teinud,» ütles pakutud lahenduse kohta naaber Heiki-Jaan Kaalep.