Juhtkiri: kanali taga Euroopa toel

Eelmisel nädalal kirjutas Tartu Postimees linna kavast istutada Anne kanali ja jõe vahelisele alale, sealse kergliiklustee äärde rühmiti leppi ja pajusid ning mis  hakkab kandma uhket nime Sõpruse allee. Esimesed sanglepad on nüüdseks mulda pandud ja mitte lihtsalt niisama, vaid neid olid istutamas mittetulundusühingute, ülikoolide ja omavalitsuste esindajad.

Puude juurde asetatud tahvlilt on lugeda, et kahel pool teed kulgev allee ühendab Tartut, Pihkvat ja Läti linna Rezeknet. Mil viisil siis?

Allee sümboliseerib kolme riigi koostööd, mis kuulub programmi «Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülene koostöö 2007-2013» raames algatatud projekti GreenMan. Keerulisest nimest ja struktuurist hoolimata on ettevõtmise mõte selge: looduslike ja inimese rajatud rohealade arendamine programmi rahalisel toel regiooni konkurentsivõime parandamiseks..

Paljude uudist lugenute esimene reaktsioon oli imestus: kas meil paju ja leppa niigi igal pool ei kasva, et neid peaks veel linna istutama. Mis sellest, et ligi 30 meetri kõrguseks kasvav must ehk sanglepp annab hinnalist puitu ja hõberemmelgas on igati dekoratiivne puu.

Vähem on pööratud tähelepanu sellele, et allee istutamine pole seal ainuke töö, valmimas on asfaltkattega kergliiklustee ja spetsiaalse kattega jooksurada, korrastatakse 4000 ruutmeetrit haljasala ja paigaldatakse valgustus. Igatahes peaks korda saama üks suhteliselt linna keskel asuv, kuid kaua hooldamata püsinud ala ning pakkuma ajaviitelist

ja sportlikku tegevust paljudele.

Anne kanali taga tehtavate tööde maksumus on 197 715 eurot, millest linn maksab 10 protsenti. Peale nimetatu kuulub projekti veel kolm infrastruktuuri objekti: Mathieseni pargi rekonstrueerimise projekt, rosaarium Atlantise ja Võidu silla vahelisele alale ja looduse õpperada Anne kanali äärde. Lisaks hõlmab projekt veel koolitusi, seminare ja töötubasid koos partneritega Eestist, Lätist ja Venemaalt, eesmärgiks piirialade linnade elustandardi parandamine ja rohealade suurendamine.

1 948 194 eurot maksvas projektis ulatub linna eelarve 305 810 euroni, millest omafinantseering moodustab 10 protsenti.

Kui rahast juttu, on tõenäolised ka erinevad vaatenurgad ja pole võimalustki, et sellele rahale poleks leitud teisi kandidaate. On ju aegu räägitud, et Tartus õieti polegi korralikke parke, kui ehk Toomemägi välja arvata, aga sealgi oleks veel paljut kujundada ja korrastada.

Ometi pole kesklinna haljasalade tõelisteks parkideks kujundamine veel tõsiselt jutukski tulnud, rääkimata konkreetsetest plaanidest. Ilmselt on üks põhjusi seegi, et sõja süül tekkinud haljasalade tuleviku suhtes pole üksmeelele jõutud ega suudetud ühiskondlikke ja erahuvisid lepitada.

Anne kanali taguse ala kohta võib aga öelda, et seal, kus polnud midagi, on nüüd midagi. Seekord ilma vaidlusteta, kui pajude ja leppade meeldimine või mittemeeldimine kõrvale jätta.