Põnev postkast pakub rõõmu ka möödujale

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haaslava tee bussipeatuse juures on pikk rida postkaste, kõik ei mahtunud pildilegi. Rivi on omamoodi kohalik vaatamisväärsus, kuigi nii mõnigi elanik eelistaks korralikku ja ühist sahtlitega postkasti.
Haaslava tee bussipeatuse juures on pikk rida postkaste, kõik ei mahtunud pildilegi. Rivi on omamoodi kohalik vaatamisväärsus, kuigi nii mõnigi elanik eelistaks korralikku ja ühist sahtlitega postkasti. Foto: Erakogu

Mõned sõidavad suvel Eestis ringi, et loodust nautida, üks naisteseltskond leidis imetlemiseks ja otsimiseks aga hoopis midagi inimtekkelist – postkastid.

Teele jäid ette tavalisele igavale plekk-kastile maalitud tantsiv lehm, vana piimanõu, mille omanik oli hiigla palju vaeva näinud, et see ilusaks teha ja kivile kinnitada, imeilusad majakesed, mille klaasakendest piilusid hommikused ajalehed.

Mõne kasti puhul olidki just ajalehed need, mis viitasid, et tegemist võiks olla postkastiga.

Ühe toorikuks oli näiteks vana praeahi, teisel läikiv ja ilmselt katki läinud röster. «Tänases Eestis sirguv inimene ei oska ega tule selle peale, et nii saab, ja mis peamine, see on ka tore ja mõnus,» arvas mööda kodumaad postkaste avastamas käinud Ruth Reimaa.

Eestimaa rõõmsamaks

Paljud postkastid leiti sellistelt pisikestelt teedelt, kus leidjate endi arvates käivadki ilmselt vaid postkasti omanik ja postiljon. Need olid sageli puust, igivanad ja ilma nime või numbrita, kuid post seal sees näitas, et kirjakandja teab täpselt, kelle oma kast on.

Põnevad leiud tekitasid mõtte korraldada võistlus, kus kõige toredama postkasti omanik saaks ka auhinna.

Nii loodi koduleht www.vihmavari.eu, pandi kõik enda tehtud pildid üles ning nüüd oodatakse ka kõigi teiste huviliste pilte kas enda, naabri või rännuteele jäänud postkastidest.

Naised käivad veel praegugi fotoaparaadiga ringi, et ka ise linnast midagi huvitavat leida ja galeriisse lisada.

Kellel endal ühtegi jäädvustust pole, võib hääletada olemasolevate poolt ning ühtlasi ammutada inspiratsiooni, et oma postkasti silmatorkavamaks ja ilusamaks muuta. Sest kogu võistlusel on ka teine tagamõte: lisaks olemasolevatest toredaima valimisele kutsuda inimesi üles kaotama kõik ilmetud postkastid.

«Kujutasime siin oma silme ees ette, kui iga Tartu elanik muudaks enda postkasti lõbusamaks, millised vahvad oleksid meie tänavad,» rääkis Reimaa. «Ja kui seda teeks terve Eesti.»

Naistele teeb pisut muret see, et maapiirkondades on juba alanud ühtlustumine ja nii mõnelgi pool on näha Eesti Posti müüdavaid ühesuguseid oranže kaste, mis on kindlasti postiljonile mugavad, kuid kaugeltki mitte nii ilusad silmale vaadata.

Mitu võistlust

Eestimaa toredaima postkasti valimine kestab septembrikuu lõpuni ja nii võitjale kui ka ühele hääletajale on väike auhind.

Kodulehel on käivitatud ka pisike lisavõistlus, kus tuleb ära arvata, millises kolmest linnast asub üks eriti suur ja omapärane avalik postkast.

Väimees meisterdas postkasti ninanipsuks naabritele

Haaslava kalamajandil on eriti uhke puidust postkast, mida kaunistavad metallist hinged ja korralik lukk. Kast on majandi omaniku Riina Kalda väimehe kätetöö ning sai nii väljapaistvaks tehtud meelega, et uutele naabritele natuke nina pihta anda.

Kalda rääkis, et kunagi käis kalamajandi postkasti ka sealse kortermaja elanike post. «Siis pani igaüks oma postkasti ja see jäigi kalamajandi ja meie pere postkastiks.»

Mõni aasta tagasi tulid kõrvalmajja aga uued elanikud, kes leidsid, et neil on oma postkastile kohta vaja ja lõhkusid kalamajandi vana kasti lihtsalt ära.

«Ja minu tütar ja tema elukaaslane siis otsustasid, et vot nüüd näitame neile, ja tegid mulle sellise uhke postkasti,» naeris Kalda vana lugu meenutades. Naabrite kastid on ühise aluse peal, kuid uue otsustasid noored panna teistest eraldi, et saaks uhkem. (TPM)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles