Kaubamaja soov asendada katusel kiratsev metsviinapuuistandus lisakorrusega põrkus Tartu volikogu komisjonis kahtluste ja kõhklustega ning komisjon katkestas planeeringu algatamise eelnõu arutamise.
Volikogu kahtlus pidurdab Tartu kaubamaja
10. september 2012, 09:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaubamaja tutvustas augustis avalikkusele oma ehitusplaane, mille kohaselt katusel olevate tehnoloogiliste kastide vahele ja ümber ehitataks lisakorrus, kus leiaksid koha kaubandus- ja büroopinnad, samuti oli juttu katusekohvikust.
Kehtiv detailplaneering lubab kaubamaja absoluutkõrguseks 60 meetrit, kuid lisakorrusega oleks kaubamaja hoone sellest piirist meeter kõrgem. Kaubamaja enda seletuste kohaselt hoone lisakorruse tõttu tegelikult kõrgemaks ei muutu, see oleks sama kõrge kui praegused tehnoloogilised kastid.
Siin aga ongi volinike umbusu üks põhjusi. Mäletatavasti puhkes kaubamajal hoone valmides linnavalitsusega tüli nn seente pärast, mis lõppes kompromissiga katus haljastada, et tehnoseadmete kastid silma ei riivaks.
Garantiide ootus
«Tahaksime garantiisid, et see, mida nüüd plaanitakse, sellisena ka tegelikult tehakse, et ei jääks mingisuguseid lisajublakaid katusele,» põhjendas Tartu volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Veljo Ipits, miks komisjon arutelu katkestas.
«Teine asi on, et kaubamaja välisilme ei ole see, mida ootaksime. Et kui juba ümbertegemiseks läheb, tuleks mõelda, mida teha praeguse jalakäijate tänava poolse osaga, mis on suletud, ja mida ülejäänud hoonega. Et maja poleks asi iseeneses, vaid osa linnast,» selgitas Ipits.
Sotside esindaja Kadri Leetmaa tegi istungil ettepaneku oodata kaubamaja planeeringu menetlemisel ära kesklinna üldplaneeringu valmimine.
Komisjoni koosoleku protokolli seda mõtet ei lisatud. Küll on seal kirjas, et linnavalitsus peab arendajaga läbi rääkides täpsustama lisakorruse kasutusotstarvet ja visuaalset lahendust.
Ka on kirjas, et läbiarutamist vajavad võimalikud ühendused Riia-Turu ristmiku teiste kaubanduskeskustega.
Muu hulgas on soovitus kaaluda meetmeid kaubamaja välisilme parandamiseks ning fassaadi paremaks liigendamiseks.
Komisjoni aseesimees Toomas Kapp ütles, et otsuse mõistmiseks tuleb meenutada, et kaubamaja on linnavõime kahel korral alt tõmmanud. Esimene kord siis, kui katusele tekkisid kõrguspiiri ületavad tehnoseadmed.
Leevendusmeetmeks lepiti kokku haljastamine, ent ka see lepe ei pidanud.
Ühest kuust ei piisa
«Nagu loen Postimehest, viinamarjad ei kasva,» ütles Kapp. «Kui viinamari ei kasva, pangu siis muud rohelist, eesmärk oli ära haljastada. Mis seal salata, kui koer üks kord hammustab, siis seda koera sa rohkem ei usalda.»
Kapp ütles, et paljude muude küsimuste seas tuleks analüüsida ka seda, kuidas kaubamajja rajatavad uued söögikohad mõjutavad vanalinna väikeste kohvikute pidajaid.
«Ma ei ütleks tähtaega, ma arvan, et ühest kuust siin ei piisa, eeldan natuke pikemat aega,» ütles Ipits.
Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp suunas pärast küsimuste kuulamist kommentaari andmise OÜ Tallinna Kaubamaja Kinnisvara juhatajale Peeter Kütile. Kütt vastas, et kaubamaja asub täpsustama linna ootusi ja oleks ennatlik midagi põhjalikumalt kommenteerida.