Tartus ravitud Aegna merikotkas pääses tagasi vabadusse

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aegna saarel pesitsenud kotkapaariga konflikti sattunud noor isane merikotkas sai korraliku koosa. Päästjad tõid ta merest välja ning lind toimetati Tartusse maaülikooli kliinikusse ravile. Täna pääses kotkas tagasi loodusesse.

Päästjad kutsus kotkastele mõne nädala eest appi Aegna saarevaht. Mõlemad linnud hulpisid pärast taplust meres. Teine lind nii palju vigastusi ei saanud ning lendas pärast kaldal sulgede saputamist minema.

Noor, neli aastat vana isane kotkas vajas aga arstiabi. Füüsilisi vigastusi ei tuvastatud, kuid vereproovi tulemused olid normidest tugevasti kõrvale kaldunud.

Linnu vabastas täna kitsast puurist Eestimaa Looduse Fondi veterinaariaekspert Madis Leivits. Viimasel ajal on ta aidanud terveks ravida mitmeid röövlinde.

Sugugi mitte alati ei ole võimalik lindu ravida. Leivits tõi näite, et kui linnul on murtud õlaliiges, pole teda enam võimalik päästa. Samuti on ta kokku puutunud röövlindudega, keda on haavlitega tulistatud. Ka sel juhul on suur oht, et lind sureb pliimürgitusse enne abi saamist.

Täna vabadusse pääsenud merikotkas harjutas lendamist juba möödunud nädalal, kuid spetsiaalne mehhanism takistas tal liiga kaugele lendamast.

Täna hommikul kaaluti kotkas ära - lind kaalus üle nelja kilo. Lõunasöögiks sai ta veel priske roti ning seejärel pisteti ta puuri, et ta mõne aja pärast Emajõe-Suursoos Kantsi kõrtsi juures vabaks lasta.

Kohe pärast seda, kui Leivits linnu jalad vabastas, lendas ta madalal maapinna kohal Emajõele ning võttis suuna Peipsi poole. Mõnesaja meetri pärast tõusis ta aga kõrgemale ning pööras jõelt metsa, jäädes ühe kõrgema puu otsa puhkama.

Lind sai kaasa ka spetsiaalse saatja, mis läkitab iga tunni aja tagant koordinaate tema asukohast. «Loodame, et ta Venemaale ei lenda. Seal tuleb roamingu eest rohkem maksta,» naljatles kotka vabadusselaskmisele kaasa elama tulnud ornitoloog ja kotkauurija Urmas Sellis.

Ornitoloogi hinnangul ei vaja kotkas pärast tänast lõunasööki ehk paar päeva nokaesist ning harjub uue elukeskkonnaga. Seejärel püüab ta endale pugutäiteks tõenäoliselt pardi. Merikotkas nimelt toitubki põhiliselt veelindudest ja kalast.

Merikotkas on Eesti suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200–245 sentimeetrini ja kehakaal kuni kuue kilogrammini. Ta kuulub esimese kategooria kaitsealuste liikide kulka.

Praegu elab Eestis hinnanguliselt 150-180 paari merikotkaid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles