Väike oma korter on hulga parem kui võlas maja

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perekond Uibo ehk Kaidi (vasakul), Elari, pereema Anþelika, Helina ja pereisa Margus Uibo kõige oodatum aeg on suvi, sest siis pakib pere oma telgid auto peale ja sõidab nagu üks mees Eestit pidi ringi.
Perekond Uibo ehk Kaidi (vasakul), Elari, pereema Anþelika, Helina ja pereisa Margus Uibo kõige oodatum aeg on suvi, sest siis pakib pere oma telgid auto peale ja sõidab nagu üks mees Eestit pidi ringi. Foto: Sille Annuk

Omavahel tuleb kokku hoida ja raha on vaja kokku hoida, siis saab ikka hakkama, kinnitab perekond Uibo, kellel täna on õnneks töö olemas. Kuid viiekesi on nad ära elanud ka palgata.


 


Margus Uibo ja ta kaasa Anže­­lika Selesnjova ärkavad tööpäeva hommikul kell 4.50. Kell kuus on nad juba ametis ASis Hanza Tarkon. Nende kolm last Elari (12), Kaidi (13) ja Helina (14) jõuavad ise õigeks ajaks kooli.

Varase ärkamise üle kaasad ei virise. Vähe sellest: pereisa Margus Uibo läheb hea meelega võimalusel tööle laupäevalgi. «Mingi kopikas siis jälle juures,» muheleb ta. «Lapsed ju muudkui kasvavad, suurenevad ka väljaminekud.»

Kõigepealt maksud


Perekond Uibo on elus nii paremaid kui viletsamaid aegu näinud. «Maal elades olin väikeste lastega kodus, Margus jäi töötuks ja elasime siis 600 krooniga,» meenutab Anželika Selesnjova. «Nüüd on meil oma korter. See on küll väike, ainult kaks tuba, kuid otsast otsani meie, laen sai ära makstud kaks aastat tagasi.»

Pärast seda haudus pere majaostuplaani. «Taevas tänatud, et me seda ei teinud, tööd jääb ju üha vähemaks,» ütleb pereema. Margus Uibo on sama meelt. «Aeg on heitlik,» märgib ta. «Täna on meil õnneks töö, kuid juhtuda võib kõike.»

Üks suurem koondamine on Hanza Tarkonis lõppemas, kuid kes ütleb, et ei tule järgmist, mis võib ka perekond Uibot puudutada.

Sellepärast elab viieliikmeline pere oma püksirihma järgi ja hoidub asjatult kulutamast. «Raudne reegel on see, et kõigepealt maksame ära kõik maksud ning siis vaatame, mida ülejäänud raha eest endale lubada saame,» räägib pereema.

Suurem osa ema-isa palgast, mis mõlemal jääb Eesti keskmisest tükk maad allapoole, lähebki maksude ja toidu peale. «Laste kõhu arvelt ei taha ma kokku hoida, kannatasin ise väiksena üsna palju tühja kõhtu,» tunnistab Anželika Selesnjova.

Kokku hoida saab aga toidukraami valides. «Valimise komme jäi mul külge tol ajal, kui elasime vaid lasterahast,» muheleb Anželika Selesnjova. «Ma tunnen end kohe hästi, kui midagi odavamalt saan. Kus võimalik, seal kauplen.»

Uibodel läheb poes enamasti vähemalt tund aega, et uurida hindu ja teha kõige soodsam valik. «Ma ei mõista inimesi, kellel peab olema kodus mugav, kuid kallis keskküte ning kelle arvates odavam vorst või viiner ei kõlba süüa,» räägib pereema. «Hea toidu saab valmistada kõigest, kui vaid on tahtmist.»

Lastele korralike rõivaste ostmiseks ei peeta paljuks mitmes poes käimist. Ikka selle nimel, et saaks valida. Kindlat taskuraha lastel ei ole, seda annavad vanemad saavutuste järgi. Hinne viis maksab viis ja neli kaks krooni. Hinne kaks on miinus viis krooni.

«See süsteem töötab hästi, vähe nad just ei teeni,» muheleb Margus Uibo. Lastel on asja kohta küll veidi teistsugune arvamus, kuid reegel on reegel.

Tuleb kokku hoida


Uibodel on veel üks põhimõte: võimalikult palju ise teha. «Remont on ju lihtne, oskan pahteldada ja tapeeti seina panna,» ütleb pereema. «Ja kui me ise mõnd tööd ei oska, tuleb hea sõber appi. Raha ta ei küsi, tema teenele vastame omapoolse teenega.»

Võimalike mustade päevade varu pole Uibodel kuigi suur. «Me ei priiska, kuid vaatamata sellele on säästa väga raske,» räägib Anželika Seles­njo­­va. «Elu ei koosne ju ainult kindlatest väljaminekutest. Ikka on vaja uusi rõivaid või jalanõusid.»

Neid väljaminekuid ei saa vältida. Aga raha eest pakutavast meelelahutusest on Uibod küll pea loobunud. Mõnusaid ettevõtmisi pakub aga Tartu pereliit, mille tegemistes Uibod kaasa löövad.

Ja igal suvel pakivad nad oma telgid auto peale ja sõidavad perega Eestis ringi. «Kui pere on üksmeelne, siis saab õnnelikult elada ka väiksemate võimaluste juures,» ütleb Margus Uibo. «Peamine ongi omavahel kokku hoida. Arutame kõik asjad ühiselt läbi, siis ei tule tüli majja.»  
-------------------------------------------------------

Õnneks pole meil suurt laenu…

Õnneks on sõna, mida Tiia Orlovski tihti kordab. Õnneks käib abikaasa tööl, õnneks on meil oma maja, õnneks pole meil suurt laenu, vaid väike liising, õnneks saavad vanemad meid toetada... «Ainult mehe rahaga me vist toime poleks tulnud, sest mina pole juba üle poole aasta sentigi saanud,» ohkab ta.

Kahe lapse ema Tiia Orlovski jäi töötuks üleöö: mullu 13. oktoobril selgus mööblifirmasse Fratel Trade tööle läinud inimestele, et tööandja oli nädavahetusel kõik tootmiseks vajaliku minema viinud. Ülemused 70 töötajale selgitusi ei jaganud.

Veebruaris kuulutas kohus välja Fratel Trade’i pankroti ning alles aprillis avanevad firma töötajatele riigi abiraha kraanid. «Lastel ja abikaasal on isegi hea meel, et olen kodus,» ütleb Tiia Orlovski. «Muidugi on tore, kui tuled koju ja söök on valmis ja tuba soe. Ainuke suur häda on see, et raha napib.» Tööd pole tal õnnestunud leida, kuigi otsinud on ta seda hoolega.

Poes käies vaatab Tiia Orlovski hoolega hindu, korvi ei rända midagi sellist, mida ise teha saab. «Saiakesi pole ma ammu ostnud, teen kõik ise,» ütleb ta. Koduste toitude kõrvale on keldrist võtta hoidiseid. Paraku on kurgid juba otsa lõppenud, mõni moosipurk on veel alles.
«Tööl käies kulutasin toidule rohkem,» räägib Tiia Orlovski. «Õhtu oli lühike, korralikku kodust toitu polnud alati aega ja tahtmist teha.»

Nüüd kodusena kulub toidule küll vähem, kuid rahanappuse pärast on ära jäänud meelelahutused, teatris või kontserdil pole pere enam käinud. «Saame hakkama, tuleb vaid säilitada optimismi,» võtab Tiia Orlovski jutu kokku. «Kui nüüd lõpuks ka töötukindlustust hakkan saama, on sellest meie perele tohutult suur abi.» (TPM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles