Tartu uus biogaasitehas päästab linna haisuterrorist

Jaan Olmaru
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna sai nurgakivi Tartu Veevärgi uus biogaasitehas. Pildil Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp, kes pani nurgakivisilindrisse tänase Postimehe.
Täna sai nurgakivi Tartu Veevärgi uus biogaasitehas. Pildil Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp, kes pani nurgakivisilindrisse tänase Postimehe. Foto: Margus Ansu

Täna nurgakivi saanud ning järgmise aasta alguseks valmivas Tartu Veevärgi biogaasitehases hakatakse tootma elektri- ja soojusenergiat. Reovee puhastamise uus tehnoloogia tõotab lõppu ka aastaid tartlasi häirinud haisule.

«See on märgilise tähendusega murdepunkt Tartu Veevärgi töös, sest me hakkame tootma uut energiat,» ütles Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp ning loetles seejärel nurgakivi silindri sisse minevaid asju – tänane Postimees, biogaasitehase projekt, reoveepuhasti värsked analüüsid, paber kohalviibijate nimedega, viie- ja kümneeurone rahatäht ning kuna projekti alustati veel krooniajal, lasti silindrisse ka kroonine münt.

Tartu abilinnapea Raimond Tamm lisas heade mõtete linna märgi ning kõige peale surus Kapp paari puhtaid sokke. «Mustad sokid tähendavad tavaliselt mingit haisu, kuid puhtad sümboliseerivad seda, et haisu ei ole,» lausus Kapp ja kinnitas, et biogaasijaama käivitumine muudab kogu Tartu reovee puhastamise peaaegu haisuvabaks.

Soojus ja elekter

Rajatava gaasitehase südameks on tehnohoone, kuhu paigaldatakse biogaasi puhastamise ja kompressiooniseadmed, elektri- ja soojusenergia tootmise seadmed ning juhtimissüsteem. Tehnohoonet läbib kogu Tartu reoveest puhastis eraldatav reoveemuda, mis tihendatakse ja suunatakse kääritamiseks kõrval asuvasse metaantanki.

Tulevase kompleksi silmatorkavaim osa on ligi kahekümne seitsme meetri kõrgune raudbetoonist metaantank. Kompleksis käideldakse 300 000 kuupmeetrit reoveemuda ja 1,3 miljonit kuupmeetrit biogaasi aastas.

Kapi sõnul katab biogaasiga toodetav elekter umbes neljandiku reoveepuhasti elektrivajadusest.

Saadavast soojusenergiast peaks aga jätkuma kogu veevärgi hoonete aastaringseks kütmiseks.

Kulud kontrolli all

Kuigi biogaasijaam annab ettevõttele märgatava kokkuhoiu, linlaste veearveid see väiksemaks ei tee. «Projekti eesmärk oli muuta puhastus haisuvabaks, aga vee hind kallineb tulevikus ikka, sest kõik sisendid kallinevad. Kuna aga kulude suurenemist saame tulevikus rohkem kontrollida, võib Tartu tarbija kindlasti rõõmustada,» ütles Kapp.

Hiljemalt järgmise aasta alguseks valmiv gaasitehas läheb maksma 6,88 miljonit eurot. Sellest 72 protsenti tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetmest «Veemajanduse infrastruktuuri rekonstrueerimine». Tartu Veevärgi omaosalus moodustab ligi 28 protsenti.

Uut biogaasitehast ehitab konsortsium Stulz-Planaqua GmbH ja Skanska EMV AS. Tehnoloogilise projekti on koostanud Aqua Consult Ingenieur GmbH ning omanikujärelevalvet teeb AS Infragate Eesti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles