Hobi­mesinikele on Eestis ruumi veel küllaga

Kas igaühest võib saada (hobi)mesinik?

Mesinduse kui mõnusa looduslähedase harrastusega võib tegelda igaüks, kes soovib. Ainsaks piiranguks võiks olla suhteliselt harva esinev ülitugev allergia mesilasmürgi vastu, siis võivad mesilase nõelamise korral tekkida eluohtlik hingamiskramp ja südametöö häired.
Algteadmisi mesinduse juurde asumiseks saab teatud ulatuses kirjandusest ja teabematerjalidest, kuid kasulikum on läbi teha mesinduskursuse õppetsükkel.

Mesinduskursusi korraldavad kohalikud mesinike seltsid ja Eesti Mesinike Liit. Algajale mesinikule on kasuks pidev kontakt mõne kogenud naabermesinikuga, kellelt saab vajaduse korral alati nõu küsida.

Kas mesilaste pidamiseks peab tingimata maal elama?

Mesila kõige loomulikum asukoht on maal, kus leidub piisavalt looduslikku või ka kultuurtaimestikuga korjemaad ja -taimi. Mesilasi ei ole keelatud pidada ka asulates, sealhulgas isegi linnades.

Paljudes Lääne-Euroopa suurlinnades on mesindus üha populaarsemaks muutumas, nii et mesilasi peetakse juba näiteks ka Pariisi ooperiteatri katusel.

Kuid tiheasustusaladel tuleb arvestada sellega, et mesilased ei hakkaks häirima naabreid. Selleks tuleks pidada rahuliku loomuga mesilasperesid ja paigutada tarud krundi piirist piisavalt kaugele.

Tarusid tuleks avada ja mesilasperedes tarvilikke töid teha vaid ilusa ilmaga päeval, kui mesilased teevad aktiivset korjetööd ega ärritu taru avamise tõttu liigselt.

Üks soovitus: krundipiirile võiks rajada tiheda heki või aia kõrgusega vähemalt kaks meetrit, mis sunnib mesilasi naabritele ohutus kõrguses lendama. Samamoodi aitab mesitarude paigutamine kõrvalhoonete lamekatusele.

Kas mesilased tuleb registreerida?

Mesilaspered ja mesila asukoht tuleb registreerida PRIA mesilate registris ja iga aasta 1. mai seisuga teatada mesilasperede arv mesilas.

Kui palju kulub ühele mesilasperele aega?

Eestis levinud lamavtarus elavale mesilasperele kulub aastas 11–14 tundi tööaega. Selle hulgas on mee vurritamisele ja pakendamisele, samuti mitmesugustele ettevalmistavatele ja abitöödele minev aeg.
Korpustarude tehnoloogia võimaldab kulutada mesilasperede hooldamisele mõnevõrra vähem aega.

Näiteks Soomes kulutatakse korpustarudega mesindades 6–8 tundi mesilaspere kohta aastas. Tehnoloogiat ratsionaalsemaks muutes loodetakse suurmesilates saada hakkama nelja või isegi kolme tunni tööajaga mesilaspere kohta aastas.

Kuidas alustada?

Mesindusega võiks alustada juba varakevadel või koguni eelmisel sügisel, hankides eelteadmisi, osaledes kursustel ja õppustel, muretsedes põhiinventari. Tegelik mesindus võiks alata kevadel või kevadsuvel – siis osta mesilaspered või sülemid.

Kui võimalik, võiks alustada kahe-kolme perega. Sel juhul saab vajaduse korral tugevamate mesilasperedega nõrgemaid toetada kas haudme- või meekärgede abil. Kui peaks näiteks üks pere hukkuma, saab allesjäänute abil uue(d) pere(d) kasvatada.

Kui palju alustamine maksab?

Tarudest on valida lamavtaru ja korpustaru vahel. Algajale oleks lamavtaru sobivam, sest pere areng ja võimalikud probleemid on mesinikule selles ülevaatlikumalt nähtavad.

Korpustarude korral peab mesinik mesilaspere bioloogilist käitumist tundes kogemuslikult tajuma ja teadma, mida ja millises taruosas kontrollida ning kuidas probleeme lahendada. Nii lamav- kui ka korpustaru hind on 100–150 euro piires.

Sellele lisanduvad kärjeraamid kas liistudena või koostatud ja traaditud kujul, la­mav­tarus veel vaheliistud ja otsalauad ning matid ja pesakatted. Vajalik on osta vahast kärjepõhja uute kärgede tegemiseks – alguses keskmiselt kilogramm mesilaspere kohta aastas, hiljem veidi vähem.

Seega lisandub taru maksumusele veel 50–80 eurot raamide, kärjepõhjade ja muu ostmiseks.

Mesilaspere hind (koos pesakärgedega) sõltub paljuski ostmise ajast, pere tugevusest ning tõulisusest ja jääb vahemikku 100–200 eurot. Juunikuus saab osta mesilaste sülemeid umbes kolm korda soodsamalt.
Väikeinventar (konkspeitel, taruhari, suitsik, kärjekast, näovari ja kaitsekindad) maksab 60–70 eurot.

Meevõtmiseks vajaliku põhiinventari (käsiajamiga väike meevurr, meesõelad ja kärjekahvel) eest tuleb välja käia 200–250 eurot.

Kui osta lisaks kärgede lahtikaanetamise alus, lisandub kulu 100–120 eurot, kuid selleks tarbeks võib kohandada ka mõne olemasoleva plastkasti või nõu.

Kuidas hankida mesilaspere või sülem?

Neid oleks hea osta tuttavalt mesinikult või mõne asjatundja nõuandel, kes on siis ehk hiljem ka nõuga algajale mesinikule abiks. On tähtis, et ostetud mesilaspere või sülem oleks haigusvaba ja hea arenguvõimega.

Kuidas ma tean, et mesi on valmis?

Mesilased valmistavad mett õitelt kogutud nektarist, aurutades sealt välja liigse niiskuse ja lisades mee hulka mitmesuguseid fermente ja bioaktiivseid komponente. Kui mesi on kärjekannus küps, sulgevad mesilased selle vahast kaanekesega, et mesi paremini säiliks.

Mida mesilased talvel teevad?

Mesilasperes on suvel sõltuvalt pere suurusest ja tõuomadustest 50 000 – 60 000 mesilast ehk 5-6 kilo mesilasi. Sügisel mesilaspere suurus väheneb ja talvituvas peres on 25 000 – 30 000 mesilast.

Talveks kogunevad mesilased kärgedel kerakujulisse kobarasse, et üheskoos paremini sooja hoida.

Mida külmem ilm, seda tihedamaks ja väiksemaks mesilaste kobar koondub. Kobara välispinnale jäänud mesilased pingutavad oma tiivalihaseid, tekitades niimoodi sooja. Talvevarudeks jäänud söödakärgedest tarvitavad mesilased mett, et sellest uut energiat saada.

Tuhat tonni mett aastas

Eestis on praegu mesinikke umbes 5000 (2001. aasta põllumajandusloenduse ajal oli mesilaste pidajaid 7600). Kutselisi mesinikke, kes saavad kogu sissetuleku mesindusest, on umbes 50, poolkutselisi paarsada.

Eesti mesilates toodetakse aastas 900–1000 tonni mett. Eksporti läheb mett väga vähe, tonn-kaks aastas, mee import on keskmiselt 200 tonni aastas. Seega söövad eestimaalased 800–850 grammi mett aastas, mis on üsna ELi keskmine tase. Euroopa suurimad meesõbrad elavad Kreekas: seal süüakse aastas keskmiselt 1,6 kg mett elaniku kohta.

Teadlaste hinnangul jätkuks Eestis looduslikke korjemaid kuni 160 000 mesilasperele, mis on praegusest umbes kolm korda rohkem.

Mesilased on väga tähtsad aia- ja põllukultuuride tolmeldajad, tolmeldamine suurendab nende kultuuride saagikust ja parandab saagi kvaliteeti. Näiteks mõjutab see marjade ja puuviljade ühtlase kuju väljaarenemist ning rapsi- ja rüpsiseemnete suurust ja õlisisaldust. Teisalt aitavad mesilased tolmeldajatena hoida ja parandada looduslike taimekoosluste tasakaalu.

Teadlaste hinnangul ületab Eesti kliimavöötmes mesilaste tolmeldamistööst sündiv kaudne tulu 8–10 korda otsest tulu ehk meetoodangu väärtust.

Miks mesi on magus?

Mee põhiosa on looduslikud lihtsuhkrud glükoos ja fruktoos, mis teevadki mee magusaks. Mee kristalliseerumise kiirust mõjutab peamiselt glükoosi ja fruktoosi omavaheline suhe mees, teatud määral ka temperatuur ja mee niiskusesisaldus.

Glükoosirikkamad meed kristalliseeruvad kiiremini, näiteks võilillemesi, aga ka rapsimesi võivad pakseneda lausa mesitaru kärgedes. Aeglasemalt aga põdrakanepi- või paakspuumesi, samuti paljude rannataimede õitelt kogutud mee liigid. Mitme aasta vältel püsib vedelana näiteks fruktoosirikas akaatsiamesi, mida toodetakse Ungaris ja paljudes Lõuna-Euroopa maades.

Kõige kiiremini kristalliseerub mesi temperatuuril 14-15 ºC. Veelgi madalamal temperatuuril see protsess aeglustub ja näiteks sügavkülmas säilib mesi vedelana.

Mee kvaliteedi näitajate muutumise kiirust mõjutab eelkõige temperatuur, aga ka hoiutingimused on olulised. Toatemperatuuril ja otsese päikesevalguse eest varjatult püsib mesi kvaliteetne vähemalt kaks aastat. Jahedas pimedas hoidlas temperatuuril 2–4 ºC säilib mesi heana kümneid aastaid. Meepurk peab säilitamisel olema tihedalt suletud, sest mesi imab lahtiselt pinnalt sisse niiskust ja võib minna käärima, samuti võtab ta külge võõraid lõhnu ja maitseid.

Mee lihtsuhkruid (glükoos ja fruktoos) omastab meie organism väga kiiresti ja kergesti, need annavad meile energiat ja kosutust ning suurendavad töövõimet, sealhulgas vaimse töö tegemisel. Mees leiduvad bioaktiivsed ained ja fermendid, samuti mikroelemendid ja mineraalained toetavad ja korrastavad meie ainevahetust ning tugevdavad immuunsüsteemi.

Miks mesilased mett korjavad?

Mesi on mesilaste ja nende järeltulijate (haudme) peamine toit. Mesilased korjavad mett nii tarvitamiseks suvel kui ka peaaegu pool aastat kestvaks pikaks sügiseseks-talviseks ajaks. Aastas tarvitab mesilaspere toiduks umbes 100 kg mett. Omatarbest enam kogutud mee saab mesinik saagina mesilasperelt ära võtta.