Kindlasti on meil kõigil oma kujutlus, mida tähendab Tartu tunnuslause «heade mõtete linn». Minus tärkab mõte, et Tartu võiks tähistada ka heade mõtete päeva.
Seisukoht: mida kõike mõelda heade mõtete päeval!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjutasin selle mõtte juba 2005. aasta novembris, kuid ehk nüüd on aeg küps see ära trükkida? Nüüd, kui kogetakse materiaalse maailma püsimatust, võime jällegi märgata, et need asjad, mis meid tegelikult õnnelikuks teevad, on õige lähedal ja kättesaadavad ka ilma rahata.
Mida minu meelest tähendab heade mõtete päev? See võiks olla igal aastal Tartus tähistatav päev, mil linlased oleksid üksteise vastu eriti sõbralikud, kaasatundvad ja hoolivad. Sel päeval oleksid rõhutatud inimestevahelised suhted – kaubandus ja kingitused võiksid jääda kõrvale.
Heade mõtete päeval naeratavad linlased sugulastele, sõpradele, tuttavatele ja ka võõrastele rohkem kui tavaliselt, avavad ukse, pakuvad bussis istet, naeratavad isegi kassajärjekorras, ütlevad «tänan» ja «olge head», räägivad üksteisega sõbralikult, paluvad andeks ja annavad andeks, ei räägi teistest inimestest halba, vaid ainult head.
Tuttavaid võiks rohkem kallistada (samamoodi nagu Tartu üliõpilased tegid seda hiljuti võõrastega) mõttega, et olen õnnelik, kuna sinagi oled olemas. Kodus võiks süüdata küünlad kogu maailma inimestele, loomadele ja loodusele, mõtelda heatahtlikult ja soovida kõigile head ning õnnelikku elu.
Heade mõtete päeval ei tehta esemelisi kingitusi, ei kingita lilli. (Kui kellelgi on tähtpäev, siis muidugi tähistatakse seda tavalisel kombel.) Päev ei tohiks kujuneda kaubanduslikuks!
Lastele ja noortele räägitakse heade mõtete tähendusest hea ja õnneliku elu saavutamisel. Koolides joonistatakse pilte headest mõtetest, kirjutatakse luuletusi ja mõtiskletakse üheskoos selle üle, mis on head mõtted.
Ülikoolis korraldatakse heade mõtete seminare. Linna kultuuriasutused võiksid korraldada tasuta üritusi linlastele; kontserte, näitusi, arutelusid jne, kus teemaks oleksid samuti head mõtted ja headus.
Nii teenindusasutuste töötajad kui ka ametimehed võiksid sel päeval olla eriti sõbralikud klientide ja töökaaslaste vastu. Kliendid peaksid samuti olema sõbralikud oma asjaajamistel kauplustes, liiklusvahendites või asutustes.
Heade mõtete päeval arutleksime selle üle, kui sõltuv on meie elu ja õnn teistest inimestest. Sel päeval peaks rääkima positiivselt, mitte negatiivselt! Positiivne mõtlemine ei välista kaastunnet kannatajate vastu, mida püüame leevendada.
Isegi ühe päevaga võime tõdeda heade mõtete mõju meie eluviisile ja loomulikult soovime, et headest mõtetest kujuneks igapäevane suhtluslaad.
Tähtsaim ei ole oodata sõbralikkust teistelt, vaid olla eelkõige ise sõbralik.
Elasin üle kümne aasta tagasi Annelinnas ja käisin sageli väikeses toiduainetepoes. Kui sisenesin kauplusse, soovisin alati head hommikut või ilusat päeva. Loomulikult ütlesin ka tänan ja nägemiseni. Möödus umbes kaks kuud, kui kaupluse müüjad hakkasid ka teretama, tänama ja nägemist ütlema. Tasapisi toimus muutus.
Ehk tähistatakse heade mõtete päeva hiljem kogu Eestis ja vaevalt et heade mõtete linn sellepärast kade oleks.
Võibolla on mu mõtted lapselikud, kuid lapsed tunnevadki ju puhtaimat õnne.
Pertti Lindeman