Tartus aset leidnud 12. geenifoorumi peaesineja, professor Andrea Ballabio on maailma üks tuntumaid meditsiinigeneetikuid, kes on avastanud mitmeid haigusgeene ning arendanud uudseid ravimudeleid.
Geneetikud uurivad prügi tööd rakus ja pakse inimesi
11. juuni 2012, 11:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavuse geenifoorumi teadusprogrammi juht Riin Tamm ütles, et professor Ballabio oli oodatud Tartusse juba eelmisel aastal.
«Tartu Ülikooli Geenivaramu direktor Andres Metspalu tunneb teda väga hästi. Aga viimasel minutil lennukipiletite hankimise tõttu oleks ta sõit siis Tartusse kestnud 9 tundi ning seepärast ta loobus,» selgitas Riin Tamm, andes mõista, et niisuguse ampluaaga teadlasel on aeg kõige kallim vara.
«Ja siis ma nägin teda eelmisel suvel ühel konverentsil, võtsin julguse rindu, astusin ligi ja kutsusin uuesti. Nüüd on ta siin,» jutustas Riin Tamm esineja üle tõeliselt uhkust tundes.
Professor Andrea Ballabiol on Napolis oma geneetika ja meditsiini instituut, kus tema töögrupp on tuvastanud mitmeid geneetiliste haigustega seotud mutatsioone.
Geenifoorumil rääkiski teadlane ühest oma avastusest – mehhanismist, mis avaldub keha igas rakus ning vastutab jäätmete kõrvaldamise eest.
«Nii nagu igas linnas on jäätmete kõrvaldamine ja nende taaskasutuseks ümber sorteerimine väga oluline, nii on see tähtis ka rakkudes,» selgitas professor Ballabio.
Ballabio töörühm on niisiis täpsemalt kirjeldanud mehhanismi, mis koordineerib nn prügi transporti. Tänu selle mehhanismi mõistmisele on teadlastel nüüd võimalik sammukene edasi astuda selliste raskete neurodegeneratiivsete haiguste nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi põhjuste kirjeldamisel ja ravil.
Läti päritolu teadlane
Mitte vähem särav esineja geenifoorumil oli professor Aldons Lusis California ülikoolist. Tema puhul tuli ilmsiks tema Läti päritolu.
«Mu vanemad on lätlased, ma ise olen aga terve oma elu elanud Ameerika Ühendriikides ega ole kordagi Lätit külastanud. Kuid ma räägin läti keelt,» ütles ta ning lisas, et seekord ei jää Riias siiski käimata.
Professor Aldons Lusis otsib oma uurimistöödes vastust küsimusele, miks inimesed lähevad paksuks.
«Eriti on probleem terav arenenud riikide rahvaste puhul. Inimesed on viimastel kümnenditel läinud mitte ainult natuke paksemaks, vaid lausa hiiglaslikult paksuks,» muretses professor Lusis.
«Arvatakse, et see on kõik kiirtoidust, ja teilgi Tartus on McDonald´s siin nurga taga, mis sest et teie inimesed on veel saledad... Küsimuseks jääb, miks osale inimestele see mõjub, teistele aga mitte.»
Professor Lusis selgitas, et asi ei puuduta mitte ainult paksuks minemist, vaid tulevaste põlvkondade tervist laiemalt ning küsimust, miks on paksuksminemine sedavõrd epideemiline. «Kui inimesed kasvavad üleloomulikult suureks, siis jäävad nad ka kiiremini haigeks. Neid ohustavad südamehaigused, diabeedid, isegi vähk,» põhjendas ta.
Sündmusega rahul
Nii professor Andrea Ballabio kui Aldons Lusis olid Tartu geenifoorumi ideega väga rahul. «On väga oluline kohtuda inimestega, kel on teaduses erinevad vaatepunktid ja lähenemisnurgad,» ütles professor Ballabio.
«Teil Eestiski on käsil väga kaalukaid uurimisprojekte, siin on palju tarku ja andekaid inimesi ning teid tuleb teie saavutuste eest õnnitleda,» lisas professor Lusis.
Teadusprogrammi juht Riin Tamm lisas, et geenifoorumile tuldi mitte üksnes Eestist, vaid ka teistest Balti riikidest. «Ma usun, et meie tudengitele oli see tänuväärne võimalus kuulata nii põnevaid persoone oma kodus,» sõnas ta.
Geenifoorum 2012
• Tartus 8. ja 9. juunil.
• Tutvustati teaduse uusi saavutusi geneetikas, genoomikas ja biomeditsiinis ning kirjeldati nende praktikasse rakendamise võimalusi.
• Kohal viibis kokku paarkümmend eksperti Euroopast ja Põhja-Ameerikast.