Lõpetajad kordistavad koopiaäride käivet

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaanoni Koopiakeskuse töötajal Merle Antil on mai lõpp ja juuni algus aasta kiireim tööaeg.
Kaanoni Koopiakeskuse töötajal Merle Antil on mai lõpp ja juuni algus aasta kiireim tööaeg. Foto: Margus Ansu

«Mis istuda?» imestab Kaanoni Koopiakeskuse klienditeenindaja Merle Ant heatujuliselt. «Päeva jooksul pole aega WCssegi minna ega lõunat süüa, rääkimata mahaistumisest. Viimased nädalad on hullumaja».


Tänu sadadele koolilõpetajatele on mai lõpp ja juuni algus koopiafirmadel aasta kiireim aeg. Töötajate käed käivad vahetpidamata kärmelt, ent tipptunnil ulatub järjekord ikkagi ukse taha. Koopiafirmade käive võib kasvada mais 2–5 korda võrreldes eelmise kuuga.

«Kiirel päeval köidame 80–100 lõputööd. Järjekord on selline, et ruum on tihedalt inimesi täis, uks nende tagant ei paista enam,» rääkis Merle Ant, kelle jaoks kordub lõputööde köitmise ralli kuuendat kevadet.

Pisarad ja minestamine

«Kui nüüd aus olla, siis minu pärast võiksid teised kuud olemata olla ja ainult mais tööd teha,» lausus Tartu Ülikooli raamatukogu koopiakeskuse töötaja Toomas Pruus. Mais kasvavad Pruusi sõnul töö maht ja käive võrreldes näiteks veebruariga 4-5 korda ning selle ajaga teenib ta endale mitme kuu palga välja.

«Aga loomulikult ei saa muul ajal uksi kinni panna. Teenus peab kogu aeg kättesaadav olema, mis siis, et kõige kasulikum on seda tööd teha mais,» lisas ta.

Ülikooli tänaval asuva Koopiatehase müügijuhi Lembit Kolli sõnul suureneb nendegi firma käive ja töömaht mais umbes poole võrra. «Mai on ikka väga-väga kiire ja majanduslikus mõttes kindlasti rõõmustav kuu,» nentis ta.

Kuna ooteaeg võib venida kuni tunniseks ning paljud tudengid jätavad printimise ja köitmise viimasele pooltunnile enne lõputöö esitamise kellaaega, näevad koopiafirma töötajad nii mõndagi.

«Siin mõni nutab, mõni minestab – närvid on viimase piirini pingul, kui kohe peab töö ära andma, aga enne teda on veel järjekord,» rääkis Lembit Koll.  

Raudrüü kasvab selga

Kiiruga on ette tulnud sedagi, et tööd on vahetusse läinud.

«Tudeng sai töö kätte ja ütles, et see pole tema oma. Üks teine tudeng oli tema lõputööga ära läinud. Jooksime siis sellele teisele ruttu järele ja saime veel Vanemuise mäel õige töö kätte,» meenutas Kaanoni Koopiakeskuse töötaja Merle Ant, kuidas kaks tudengit oleksid äärepealt teineteise töid esitama läinud.

Kui tudeng avastab veel viimasel hetkel, et on ise midagi valesti välja printinud või vormistamises vigu teinud, on Kaanoni Koopiakeskuse töötaja Kajar Kanguri sõnul samuti meeleheidet palju. «Meid on süüdistatud isegi selles, et meie pärast jääb nüüd kool lõpetamata,» meenutas Kangur.

Koopiakeskuste kogenud töötajaid aga järjekorras ootavate üliõpilaste pahameel või närvilisus naljalt rivist välja ei löö.

«Raudrüü kasvab kiiresti selga. Tuleb rahulikuks jääda, sest kui meie ka veel närvi lähme, pole sellest tudengitel mingit kasu,» lisas Merle Ant.

Printimine ja köitmine
• Mais köidavad koopiafirmad päevas 40–100 lõputööd.
• Kuni 150-leheküljelise töö köitmine maksab veidi üle
5 euro, 150–280-leheküljelise töö köitmise hind jääb 7 euro kanti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles