Tartusse, Küütri tänava liharestorani akende kohale paigaldatud päikesevarjud, õigemini nende paigaldusviis on pinnuks silmas muinsuskaitseametnikele, kes esimese hooga nõudsid ühe varju kiiret eemaldamist.
Päikesevari varjab muinsusväärtust
5. juuni 2012, 10:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meat Marketi nime kandva liharestorani asutaja ja peakokk Joel Ostrat põhjendas päikesevarjude ehk markiiside paigaldamist sellega, et need on mugavamad tavapärastest õllevarjudest, millel meeter korda meeter betoonjalad. Tänavarestoranile jäetud kitsukesele alale mahub mööbel paremini. Pealegi on markiisid turvalisemad, sest kui andur mõõdab ohtlikult tugevat tuult, rulluvad markiisid kokku.
Ostrat hakkas päikesevarje paigaldama mõni kuu tagasi: sai linnavalitsuselt esmase kooskõlastuse, tellis varjud ja pani üles. Kuid selgus, et muinsuskaitseametnikele lahendus ei sobi ja talle saadeti märgukiri nõudega üks vari eemaldada.
«Saan muinsuskaitsest aru, et vari katab ära mingisuguse muinsusasja, mille nimegi ma ei oska öelda. Katab ära krohvasja, mis on olulisem kui miski muu elus,» lausus Ostrat.
Vertikaalne krohvrustika
Tõepoolest, mai keskel on muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti osakonna juhataja kt Reelika Niit saatnud kõnealuse Küütri 3 hoone omanikule märgukirja, milles viidates muinsuskaitseseadusele kohustab eemaldama loata paigaldatud markiisi, mis katab hoone vertikaalset krohvrustikat.
Äraseletatult on jutt fassaadi kaunistavast arhitektuursest elemendist, mis jäljendab kivitahukaid või -plaate, on seinapinnast eenduv ja värvitud valgeks.
Puuduse tuvastas omakorda Tartu linna kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist Egle Tamm, kes mõni päev enne nimetatud märgukirja koostamist oli teinud kontrollkäigu ja leidnud, et «üks markiisidest katab sobimatult hoone vertikaalset rustikat».
«Meil on selline lähenemine, et arhitektuursete elementide peale ei panda sekundaarset,» ütles Tamm ajalehele. «See on see põhimõte. Kust kohast jookseb piir? Järgmisel hetkel öeldakse, et paneme poolsammastele.»
Tartu linnakunstnik Tiit Kaunissaare ütles, et see kõik on pikem lugu ja ulatub otsaga eelmisesse aastasse, kui päikesevarje taotles kõrvalolev kohvik Moka. Asja arutas muinsuskaitsekomisjon. Luba ei antud, sest keerukale, eri tasapindadega fassaadile ei oleks need sobinud.
Oli linnakujunduslik taotlus, et kogu Küütri tänaval oleks varjud ühtselt lahendatud.
Meat Market sai linnalt tänavu kevadel päikesevarjudele tingimusliku kooskõlastuse, Kaunissaare täpsustas, et vaja olnuks saada veel muinsuskaitse kooskõlastus. Kuid siin jäi Ostrat poolele teele.
Puudulikud selgitused
Tamm ütles, et oleks Ostrat joonistega õigel ajal kohale tulnud, saanuks ära näidata, kuhumaani võivad markiisid ulatuda. Muinsuskaitse ei sõdi markiiside kui selliste vastu.
Nüüd taotles Ostrat rahalistele võimalustele viidates luba probleemne markiis eemaldada 1. novembriks ja seda taotlust muinsuskaitseamet aktsepteeris.
Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, et markiisiteema tekitab hulga juriidilisi küsimusi, kuid kui need kõrvale jätta, taandub kõik meeldivusele. «Kui ametnikud seda küsimust hindavad, siis nemad peavad olema võimelised seda meeldimist või mittemeeldimist põhjendama,» ütles ta. Seejuures on tähtis nii õigsulik kui faktiline põhjendatus.
«Kui aga ametniku vastav põhjendus pole kellelegi arusaadav, siis pole probleem mitte hindajas, vaid ametnikus. Praegu on otsus, et markiis ei tohi osaliselt krohvrustikat katta, asjaosalistele arusaamatu. Arusaamatu on ka, mis on see väärtus või detail, mida kaitstakse,» lisas Mölder.