Õpilased leiutasid Tootsi maakera

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm autasustab õpilastööde konkursil «Tootsi maakera» noorimas vanuserühmas eriauhinna pälvinud Grete Maria Savitschit Tabasalust. Savitsch mõtles välja lauamängu, mis aitab tundma õppida kodukoha loodust.
Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm autasustab õpilastööde konkursil «Tootsi maakera» noorimas vanuserühmas eriauhinna pälvinud Grete Maria Savitschit Tabasalust. Savitsch mõtles välja lauamängu, mis aitab tundma õppida kodukoha loodust. Foto: Sille Annuk

Lõppes haridus- ja teadusministeeriumi konkurss «Tootsi maakera», mis innustab õpilasi mõtlema viisidele, kuidas õppetööd koolis lihtsamaks teha. Täna anti Tartus üle auhinnad.

Erinevatele vanuserühmadele auhindu üle andnud haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm tõdes, et erinevalt oodatust ei püüdnud paljud tööd sugugi arvuti või nutitelefoni tehiskeskkonda pugeda, vaid innustas tegema käega katsutavaid asju ja ka õppetööd kooliruumist väljapoole viima.

Näiteks sai nooremas vanuserühmas Grete Maria Savitsch Tabasalu koolist eriauhinna selle eest, et ta mõtles välja lauamängu «Tunne kodukoha loodust».

Õpilaste ideede üks hindajatest Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste märkis, et töid lugedes tuli ikka ja jälle hüüda kas «ohhoo!» või «ahhaa!», sest mõtted olid sedavõrd leidlikud.

Hindaja kinnitusel hakkas silma see, et õpilased teavad ja tunnevad tänapäeva tehnoloogiat. Sümpaatsena hakkasid silma ka need tööd, mis hoolisid kaasõpilastest. Näiteks mõtles Marko Runtal Parksepa koolist vanusegrupis 11-14 eluaastat välja «Salakäe». Seade asuks iga õpilase laual ning kaasõpilastega saaks teisi segamata saata erinevaid signaale. Üks signaal viiks aga ka õpetaja lauale - juhuks kui õpilane on tõesti hädas ja tahab sellest õpetajale märku anda.

Vanemate õpilaste rühmas esitati vaid üks võistlustöö, mida peeti teise koha vääriliseks. Viljandi Paalalinna gümnaasiumi poisid Mikk Mihkel Vaabel ja Jaagup Lember lõid portaali teemekeemiat.eu, kus väljas videod keemiakatsetest, arvutused ja valemid.

Žürii hinnangul on taoline portaal suure edasiarenduspotentsiaaliga ning hõlmab õppemeetodit, mida Eestis on seni vähe kasutatud. Samuti vaimustas hindajaid, et poisid lõid portaali päris üksi.

Postimehele kinnitasid noored keemiahuvilised, et portaali loomiseks kulus neil pisut vähem kui pool aastat. Paar kuud läks ettevalmistamiseks ning uksed avas veebivärav märtsikuus.

Žüriis osalesid lisaks Margus Pedastele veel Aasta Õpetaja Priit Pensa, Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov, Martin Šmutov Postimehest, Anita Kärner TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskusest, Terje Tuisk ja Margit Lehis Eesti Teadusagentuurist ning Ain Tõnisson ja Siiri Lepasaar haridus- ja teadusministeeriumist.

Tulemused:

Noorima vanuserühma parimaks kuulutati seinamängude idee, mille autoriks Erko Särg Ahula algkoolist.

Keskmises vanuserühmas anti välja kaks esikohta, millest üks läks Saaremaale Salme Põhikooli noortele eesotsas Triin Uussaarega, kes mõtlesid välja õpilase ja õpetaja töökoha, mis mahub tahvelarvutisse, ning teine Mihkel Märtensile Tallinna Inglise kolledžist ajaloot teemalise veebirakenduse eest.

Vanimas vanuserühmas otsustas žürii esile tõsta vaid ühe töö – Viljandi Paalalinna gümnaasiumi õpilaste Mikk Mihkel Vaabeli ja Jaagup Lemberi tehtud veebiportaali.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles