Lummavad taimed tükkisid kotti

Kõik, kes reedel raeplatsilt läbi käisid ja natukenegi huvitatud välja nägid, said endale taimede lummuse päevalt koju kaasa vähemalt ühe uue hoolealuse, kas siis potis või plasttuubis.

Noored teadlased Hanna Hõrak ja Liina Margna jagasid möödujatele pisikesi lilleseemnetega plastanumaid ja kuigi pakkuda oli ka näiteks päevalilli, taheti kõige rohkem enda taskusse ikkagi selle taime seemet, mida laboris kasutatakse taimkatsete tegemiseks.

Harilik müürlook anti kaasa paari sentimeetri suuruses läbipaistvas korgiga mahutis, kus oli pisut mulda ja väidetavalt ka seemned. Selle eest on eriti lihtne hoolitseda: esialgu ei pea üldse mitte midagi tegema, isegi mitte korki pealt võtma. «Nii ongi tal parem idaneda,» kinnitas Margna.

Igatahes, ükskõik kui hästi selle taime eest pärast tärkamist hoolitseda, paari kuu pärast on tema eluring niikuinii lõpule jõudnud.

Hõraku sõnul on tagasihoidlike valgete õitega müürlook ka meil tavaline. Raeplatsil jagatud seemned andnud taimede esivanemad on pärit Ameerikast ja viimased 40 aastat laboris elanud, nii et õue pole mõtet saadud lillekest istutada, ilmselt ei pea ta seal vastu.

Sõnajalg tomati vastu

Edakai Simmermann tuli aga hoopis taimevahetuslaadale, kus igaüks pidi ise kaupa tegema. Temal olid kaasas suured kotid rohelise iluga, mis oli oma aias liialt laiutama hakanud – pojengid, sõnajalad, iirised ja veel palju muud.

Mõned taimed andis ta niisama ära, aga teiste vastu sai ka üht-teist põnevat. Näiteks sündis ühe laadalisega kokkulepe, et Simmermannile minnakse väidetavalt kusagilt jõe äärest kullerkuppusid tooma.

Kõige rohkem oli nii taimevahetuses kui ka teistel lettidel ikkagi söödavat kraami. Kümnete viisi toodi raeplatsile maitsetaimi, väikseid tomateid, noori peete ning isegi uhiuue sordi seemnest kasvatatud kartulitaimi.
Viimased tulid Jõgeva Sordiaretusjaama naiste kastidest. Terje Tähtjärv rääkis, et umbes 400 taimega kastis annab igaüks pisut erineva tulemuse, ning õpetas, kuidas igaüks saab tegelikult imelihtsalt ristata kaks kartulisorti ja saada päris enda oma.

Huvilised said igaüks kolm taime ka kaasa, et need kodus maha panna. Tähtjärv kinnitas, et kõigest viie sentimeetri pikkune kartulitaim kasvatab sügiseks sama edukalt suured mugulad alla kui seemnekartul. Potti jättes saab samuti saaki, aga vaid sõrmeotsasuurusi pallikesi.

Suur üritus

Taimede lummuse päeva peeti reedel 39 riigis üle maailma Euroopa Liidu Taimeteaduste Organisatsiooni algatusel, et tuletada inimestele meelde, kui suurt rolli mängivad taimed meie eluvaldkondades, ning tekitada nende vastu uudishimu ja huvi.