Mida arvavad kolme mehe korvpalliettepanekust lugejad

***

Olen Tartu meeskonna mänge käinud vaatamas Delta aegadest peale. Vähemalt neli hooaega olin ka hooajapileti omanik. Viimased kaks hooaega enam mitte. Miks?

Kindlasti on mõjunud taseme langus. Varem mängiti kodus kõigiga kui võrdne võrdsega, viimastel hooaegadel on paljudes mängudes näha olnud rätiku viskamist ikka väga vara.

Loomulikult ka euromängude puudumine. Eestikatel võiks mängida kas või Rock II, need mängud ei oma mingit pinget. Isegi mänge Kalev/Cramoga Eesti meistrikate põhihooajal ei vaata.

Mängu ilu – käin kossu vaatamas kossu pärast, mitte selle pärast, et näha mehi, kes kummi kuidagi venitavad, et palk kätte saada. Enamik mänge on viimasel ajal sellised olnud.

Emotsiooni pole. Emotsiooni ei saa muidugi kunstlikult tekitada (nagu Silver Leppik seda viimasel ajal üritab), see peab tulema meeskonnast. Rockil seda praegu pole.

Kui Kullamäe, Tein mängisid, oli kohe näha, et mehed mängivad hingega. Ja see toobki rahva saali, mitte mingi punnitamine. Seda ei ole ilus vaadata ja see ei huvita kedagi.
 

***

Korvpall on osa Tartu linnast ning Tartu on Eesti korvpalli pealinn. See hooaeg on just imagoloogiliselt Tartu meeskonnale paras ämber olnud (kolmeaastane projekt, eurosarjast loobumine, imelik preemia, Visnapuu ümber toimunud jant). Kullamäe tulek kindlasti leevendas olukorda, kuid eks kuvandit parandavad eelkõige võidud. Isegi Kalev/Cramo sai käia korra vanatädil puid riita ladumas, võiks analoogse aktsiooni peale tulla.
 

***

Minu arvates on sellisel kujul küsitluse korraldamine demagoogia – lihtsal korvpallisõbral ei ole piisavalt infot klubi senisest tegevusest.

Ülikooli akadeemilise spordiklubi tegevus ei ole esindusklubiga seoses olnud absoluutselt läbipaistev, viimatised skandaalid aga on vaikselt leidnud koha ajaloo prügikastis. Miks? Mis järeldused nendest on tehtud? Kas artiklis toodud ettepanek ongi järeldus? Sel juhul ju praegused juhid tunnistavad oma läbikukkumist. Miks ausalt ja avalikult ei tunnistata ja analüüsita tehtud vigu. Mis on näiteks saanud kolmeaastasest projektist? Sel projektil olid ka ambitsioonikad eesmärgid.
 

***

Eesti (sh Tartu) korvpalli põhiline probleem on noorte arengus tekkiv auk. Erkmaa on juba 20 aastat noori poisse Euroopa tippu suutnud viia ja Soku kool ei jää kaugele maha.

Madistame Žalgirise, CSKA ja teistega kui võrdne võrdsega, tihti edestame, aga siis, kui poistest hakkavad mehed saama, hakkab millegipärast tase kaduma.

Kas tegemist on eestlaste ealise iseärasusega? Kui nii, siis tuleb selle tasakaalustamiseks leida sobivamad treeningumeetodid, et mingil eaperioodil saadud kaotused arengut hoopis seisma ja korvpallist loobuma ei paneks.

Või teine hüpotees augu seletamiseks: tegemist ei ole meie geenide probleemiga, vaid korvpalli vale juhtimisega. Osaliselt kindlasti praegune ettepanek Tartu korvpalli ühise arendamise kohta just seda valet juhtimist parandabki – eesmärgiks peab olema luua arengupüramiid, kus noorel korvpalluril on selge, mida temalt oodatakse, mida ta peab saavutama, et järgmisele tasemele jõuda.

Lisaks kõigele sellele on vaja (vähemalt Tartu korvpalli tasemel) treenerite motiveerimist järjepidevaks noorte tippsporti viimiseks. Mitte pearahasüsteemi, kus riik maksab (samuti vajalikku) raha noorte «tänavalt ära»-projekti raames, vaid tulemustele orienteeritud mitmetasandilist süsteemi, kus noortele tehakse maast-madalast võimalikuks tasakaalustatud füüsiline (nii vastupidavuse kui jõu, kasvavate poiste liigeseid ära rikkumata) korvpallitrenn ja kooliõpe.

Oskusteadmisi saab jagada Tartu-suuruses linnas kõigile üheselt kehtiva ja arusaadava süsteemi raames, piisab vaid paari eritreeneri töölevõtmisest, kes oskusteavet jagavad ja tulemusi mõõdavad (vastupidavustestid, arstlikud kontrollid, kiirustestid, hüppevõime testid, oskusharjutuste testid jne).
 

***

Kõrgemal tasemel kaasamängimiseks on kindlasti vaja teha palju asju:

1. Olemasolev spordisaal ei vasta eurosarjade nõuetele.

2. Noored mehed peavad saama karastuse meistriliigas ja mitte viimased kolm minutit, kui mäng on otsustatud, vaid algusest saadik. Kullamäe on juba püüdnud mängitada noori tõsiselt, aga noori on palju ja mänguvõimalusi vähe.

3. Traditsioonide ausse tõstmine, saalis seina ääres või lae all kuulsate mängijate särgid ja suurte võitude või sarjade kohavimplid.

4. Viimastel aastatel Baltikumis ja ka EuroChallenge’i sarjas nime teinud meeskonna nime taastamine, Rock on kõlav ja võidukas nimi.

5. Idee juhtorganist, kes asja koordineerib, on õige. Peale suunamuutusi ei tohiks korvpall tipptasemel Tartust kuhugi kaduda. Seega koostöö TÜ ASKi, Erkmaa korvpallikooli, Tartu Kalevi, Tartu Palliklubi, Tartu linnavalitsuse, viie-kuue suursponsori ja miks ka mitte Tartu lähivaldade Ülenurme, Lähte jne vahel peaks edu tooma.
 

***

Killustatus tuleks kaotada. Noorteklasside tulemusi vaadates tundub, et üle pika aja hakkab Tartust jälle mängijaid sirguma, eks neile sobiliku mängupaiga leidmine ole ka võtmeküsimus (teine meeskond meistriliigas).
 

***

Kindlasti peaks duubel meistriliigas mängima. Tartus on noori, kes vääriksid võimalust areneda. Praeguse duubli tulemuste põhjal ilmselt meistrikatele ei saa, aga kui koos Kalev/Cramoga, kes on kindlasti huvitatud ka oma duubli arengust, survet avaldada, peaks asi õnnestuma. Täna oli kurb vaadata, kuidas A-vanuseklassi finalistid Leok, Nõmm ja teised tribüünil istusid, sest esindusvõistkonda lihtsalt ei mahu.

Ilmselt oleks ka esindusvõistkonna nimisponsori leidmine natuke lihtsam, kui ühe lepinguga saaks kahte brändi reklaamida (näiteks Rock ja Vichy).
 

***

Lugedes kommentaare kõlab selgelt läbi meeskonna tõeline nimi – Rock. Minu hinnangul räägib enamik tartlasi korvpallimeeskonnast kui Tartu Rockist ja see võiks olla meeskonna nimeks isegi siis, kui Saku ei anna sentigi selle jaoks.

Väike aps tehti juba nime muutusega, sinna kadusid ka paljud fännid ja niisama saalis käijad. Ja mitte ainult tartlased ei arva nii, ka ETV ekraanil korduvalt arvumusi jaganud tegelased eksivad nimega (Rocki nimi on lipsanud Endeni, Kerde, Tiisleri, Kalkuni, Pehka jne huultelt).
 

***

Esiteks on selge, et kui oleks 3-4-5 huvigrupist koosnev MTÜ, siis see luige-haugi-vähi kooslus ei vii mitte kuhugi. Peab olema väike eestvedajate tuumik ja vajadusel ka kohati ebademokraatlik. Eelmise, paljukirutud juhatuse ajal olid ka tulemused ju paremad.

Veel parem kui taastekiks Tartusse ka teine klubi, mis paneks kas või linna esindusmeeskonna tiitli, sponsorrahade ja andekate noormängijate nimel pingutama.
 

***

Korralik ja stabiilne klubi identiteedi kontseptsioon võiks ka olla. Nagu praegu on Nõmme Kaljul väga eripärane enesepilt seoses selle roosa pantriga. Julge, lõbus ja nauditav kitš, minu meelest. Ma ei ütle, et midagi sarnast peaks olema, aga peaks olema mingi Tartu identiteediga seotud, korvpallimängule sobiv ja inimestele atraktiivne tuumikkontseptsioon, mille ümber klubi ja fännid saaksid kultuuri luua.

Rock oli ju väga hea energiaga märk ja Rocki kadumisega tekkis piltlikult öeldes pikk vaikus – rahvas ei teadnud, kuidas ja kellele kaasa elada, fiiling kadus saalist ära ...