Emajõele ja selle kallastele linnaelu toomiseks välja kuulutatud ideevõistlusele saabunud töödest tunnistas žürii võitjaks kaks. Üks võidutöödest käis välja mitmeti kasutatava parve ning teine käsitles Emajõe kallaste probleemkohti kogu linnas.
Emajõe ideevõistluse tööd ootavad elluviijaid
2. mai 2012, 08:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Žürii liige ja endine Tartu linnakunstnik Tiit Sild ütles, et ootas võistlusele veidi rohkem töid, kuid kuigi osalus oli tagasihoidlik, oli häid ideid piisavalt palju.
«Konkursi mõte oli, et ideelahenduste puhul oleks mõeldud nende realiseeritavusele, ja selles mõttes vastasid need ootustele, aga teisalt olid tööd väga erinevad,» kommenteeris Sild võistluse tulemusi.
Üks 900-eurose peapreemia saanud töödest pakkus välja ujuva supelmaja, mida saaks kasutada näiteks kontserdilavana, kohvikuna, saunakeskusena, käsitööklassina, ujuvkaina või ka lodja talvekorterina.
Supelmaja on varustatud elektrisüsteemiga, mida toidavad päikesepatareid ja suurema elektrivajaduse korral ka generaator.
Parv liiguks jõel päramootori abil ning seda ankurdataks nii nagu laevu.
«Selle töö visuaal tekitas kõhklusi, aga kogu idee oli väga veenev ja mõnus,» iseloomustas Sild märgusõna «MÕV» all saabunud tööd ning kiitis autoreid, kes olid teinud tugevat koostööd lodjakojaga.
ERM Emajõe äärde
Teise peapreemia saanud töö ei pakkunud küll kiiresti realiseeritavat objekti, kuid oli žürii arvates teistest üle terviklikkuse ja analüüsi poolest.
Märgusõna «Tartu kümme» all ideevõistlusele saabunud töö pakkus Tiit Silla sõnul välja väga huvitavaid mõtteid, kuidas muuta nn uue city ehk Kaluri tänava piirkond Emajõe ääres kergliiklejatele sõbralikumaks.
Intrigeerivaks tööks nimetas Sild ka ideelahendust, mis nägi ette Raadile kavandatud Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone «tükeldamist» ning Emajõe kallaste erinevatesse piirkondadesse ehitamist. Nii võiks tekkida näiteks kesklinna ERM, Fortuuna ERM, Anne kanali ERM ja Emajõe luha ERM.
Ideed eraettevõtjatele
«Emajõe kaldad muutuksid osaks sellest muuseumist,» lausus Sild ja lisas, et kuigi seda tööd ei saanud hinnata kui ellu viidavat, oli selles nii suur intriig, et žürii pidas seda üksmeelselt ergutuspreemia vääriliseks.
Žürii esimees abilinnapea Raimond Tamm ütles, et paljude konkursile saabunud ideede elluviimine sõltub sellest, kas need pakuvad huvi erasektorile.
«Üksikobjekte on võimalik ellu viia üsna kiiresti, aga need, mis vaagisid olukorda laiemalt ja pakkusid kontseptuaalseid lähenemisi, nõuavad paljuski linna planeeringuid,» rääkis Tamm ja selgitas võistluse eesmärki.
«Konkursi eesmärk polnud saada lahendusi, mida linn võiks hakata ise ellu viima. Mõte oli ikka leida ideid, mida võiks hakata teostama ettevõtjate initsiatiivil,» lausus Tamm ja pakkus, et peapreemia saanud ujuvlava tegemiseks võiks olla piisavalt huvilisi.
Võistlustööde autorid avalikustatakse sel neljapäeval Tallinnas arhitektuurimuuseumis, kui Rotermanni soolalaos avatakse töödest näitus.
Emajõe ideevõistlus
Žürii otsustas välja anda kaks pea- ja kolm ergutuspreemiat:
• «Tartu kümme» (900 eurot) – Emajõega kontakti loomise võimaluste põhjalik analüüs
• «MÕV» (900 eurot) – mitmefunktsiooniline ja aasta läbi kasutatav parv
• «Link» (400 eurot) – Emajõe-äärne jalgrattakohvik
• «Arukas» (400 eurot) – Raadile plaanitud ERMi peahoone Emajõe kallastele
• «Siili» (400 eurot) – Rebase tänava piirkonda puhke- ja potipõllundusala rajamine