25. aprilli Tartu Postimehe viimasel küljel on rohkelt Sille Annuki pilte kodulinna paigast, kus on kõrvuti lähiminevik ja kaugem minevik ehk Jaani kirik ja sinna kõrvale ehitatud hruštšovka. Kumbagi ei peaks häbenema. Targal inimesel on ajaloost õppida, teistele see jääbki pelgalt humanitaarteaduseks, jutustavaks aineks.
Lugeja kiri: fotograaf vaatas õige pilguga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui see hruštšovka, mis muidu peaks seisma selle sajandi lõpuni, lammutada, on see tegu võrreldav puitarhitektuuri kadumisega Rootsis ja Riia keskaegsete hoonete kaasajastamisega seespool linnamüüri üle-eelmise sajandi lõpul. Siis oli Riia palju jõukam Tallinnast, kus vanalinn on tänini palju paremini säilinud.
Ka võib arutleda, kas Jaani kirik oleks samasugune juhul, kui 13. sajandi algul oleks meil maavanemate asemel olnud kuningas või vähemalt suurvürst ning ristirüütlid oleksid tagasi tõrjutud. Siis ilmselt poleks Eesti ja Läti tähtsaimad kirikud olnud äravahetamiseni sarnased Põhja-Saksamaa omadega. Sakraalarhitektuuris oleks rohkem oma maa mõjutusi, sest ristiusu oleksime hiljem niikuinii vastu võtnud nagu näiteks Leedu, kellest ristirüütlid tänu tugevale keskvõimule ei saanudki jagu.
Tugev riik on igal ajal hea.
Viktor Korrovits