Tartlased läksid Taani kogemust koju tooma

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edward Erikseni loodud kuju «Väike merineitsi» Kopenhaageni sadamas Langelinie pargis.
Edward Erikseni loodud kuju «Väike merineitsi» Kopenhaageni sadamas Langelinie pargis. Foto: Internet

Kuigi Tartus töötab juba aastaid noortele mõeldud karjäärinõustamiskeskus, sõitis linna haridusosakonna ja koolijuhtide esindus Taani tutvuma sealse karjäärinõustamisega.


Esmaspäevast reedeni on Tartu  haridusosakonna kuus töötajat ja teist samapalju koolidirektoreid välislähetuses Taani pealinnas Kopenhaagenis ja Kopenhaageni osaks muutunud Tartu sõpruslinnas Fre­de­riksbergis.

Haridusosakonnast sõitis Taani juhataja Riho Raave, õppesuundade peaspetsialist Ene­ken Juurmann, finantseerimise peaspetsialist Kaia Kaldoja, statistilise analüüsi peaspetsialist Katrin Parv, jurist Kairit Peek­man ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia peaspetsialist Karin Pihl.

Koolijuhtidest on kaasas Hiie Asser Annelinna gümnaasiumist, Karin Lukk Kivilinna gümnaasiumist, Toomas Kink Raatuse gümnaasiumst, Tiina Kallavus Masingu koolist, Hel­mer Jõgi Poska gümnaasiumist ja Kesklinna kooli õppealajuhataja Karin Länts.

Parima lahenduse otsingul

«Taanis on väga tõhus karjäärinõustamissüsteem ja Fre­deriksbergi haridustöötajad olid nõus tutvustama oma karjäärinõustamise põhimõtteid,» selgitas Tartu haridusosakonna juhataja ülesandeid täitev Katrin Justus. «Arengukava järgi tuleb Tartus välja arendada karjäärinõustamissüsteem. Et leida parim lahendus, otsustasimegi tutvuda Taani praktikaga.»

Ta lisas, et haridusosakonnast sõitsid Taani ametnikud, kes hakkavad karjäärinõustamissüsteemi välja arendama. Koolijuhid valiti esindusse põhimõttel, et nad osalevad karjäärinõustamissüsteemi arendamisel ja on nõus Taani kogemust kasutama oma koolis.

Tartu arengukavas aastateks 2013–2020 nähakse ette kõigis koolides karjäärikoordineerija ametikohtade ja ühtse karjäärinõustamissüsteemi loomine.

«Ma pole kursis, millal karjäärikoordineerijad tööle hakkavad,» ütles haiguslehel olev Tartu abilinnapea Tiia Teppan. «See on üldine eesmärk. Karjäärinõustamine on väga vajalik, see aitab välja selgitada noore võimed ja toetab teda elukutse valikul. Konkreetset plaani meil karjäärinõustamissüsteemi väljatöötamiseks veel pole, sellepärast tulebki tausta uurida ja erinevaid mudeleid analüüsida.»

Ta lisas, et Tartu kutsehariduskeskuses töötab juba mitu aastat info- ja karjäärinõustamiskeskus, mille teenuseid kasutavad Tartu koolid. Selles keskuses töötab 13 inimest.

Tartlased tutvuvad Frederiks­bergi noorte nõustamiskeskusega, kesk- ja kutseharidust andva kooliga, Frederiksbergi gümnaasiumiga, loodussõbralikku tootmist õpetava kooliga, Kopenhaageni regionaalse karjäärinõustamiskeskuse ja Kopenhaageni teaduskeskusega, mis pakub koolidele õppekavu toetavaid programme.

Palk ja päevaraha

Et Taanis õppekülastusel käijad täidavad tööülesandeid, tuleb tööandjal maksta neile töötasu. Katrin Justus ütles, et seaduse järgi peab tööandja töötaja välismaale töölähetusse saatmisel maksma talle ka päevaraha. Taani hinnataset arvestades maksti kõigile lähetatavatele päevaraha 32 eurot.

Ühtekokku kulub Taani õppekülastuseks ligi 9000 eurot, täpne summa selgub pärast sõitu. Kulud kannab oma eelarvest haridusosakond.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles