/nginx/o/2011/05/12/580548t1hb7a2.jpg)
Sildadest ei saa Tartus kuidagi ümber, aga läinud neljapäeval andis keskerakondlane Nikolai Põdramägi volikogus üle arupärimise, mis oli kantud murest, et Sõpruse sillast ei pruugi varsti enam ka üle saada.
Linnavolikogus: Tartu linnavolinik tsiteeris Leninit
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
23. aprill 2012, 13:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arupärimine lähtus uuringust, mille järgi mõned silla avad on avariiohtlikud ja sild vajab kiiret remonti.
«Seda hirmugi ei ole, et linnavalitsus pöörduks volikogu poole, et sõbrad, mis teeme, sildadega on Tartus SOS,» rääkis Põdramägi. Ta jätkas, et 489,9 meetrit pikk Sõpruse sild ei ole oma 30-aastase vanusega ju vana, aga ometi on kurnatud ja vaevatud: «Kas ei ole silda nende aastate jooksul heaperemehelikult hooldatud või milles asi?»
«Siinkohal tsiteeriksin Leninit: kett on nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli,» ütles Põdramägi. «Kui silla avadest mõned on avariiohtlikud, siis mõne osa vette prantsatamisel silda enam ei ole ja ka inimesi, kes parasjagu silla peal ja all olid.»
Põdramägi soovis nimelist loetlemist, kes vastutab. Teiseks aga, missugused on silla päästmise plaanid.
Volikogu päevakord oli pikk, arutati Veski 13 planeeringut, bussipeatuste hooldust, avalike paberi- ja pakendikonteinerite ümbruse koristamist.
Opositsioon küll imestas, et see viimane on nagu koristajate lappide pesemiseks hanke väljakuulutamine, aga nagu reformierakondlasest abilinnapea Raimond Tamm selgitas, ei ole nende konteinerite haldaja ülesanne ümbrust koristada.
Pärast Tartu Kultuurkapitali juhataja kohusetäitja Anne Evrechti ettekannet, kus selgus, et kultuurkapitali omatulud on järsult vähenenud ja kapitali tootlus kasin, küsis sotsiaaldemokraat Tõnu Ints, kas linnavalitsusel on plaane, kuidas äralangenud majandamisvõimalusi taastada, et tulubaas oleks kindel.
«Kahjuks ei oska kommenteerida, kultuurkapitali võimalus on kulude kärpimine,» vastas Evrecht.
Linnapea Urmas Kruuse kommenteeris, et peale kulude kärpimise tuleks üle vaadata kogu linnavalitsuse kultuuritoetusteks raha jagamise printsiip.