Majanduspoliitika professor Jüri Sepp ütles täna Tartus uuringu «Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis» esitlusel, et kui inimeste haridussüsteemi tagasi toomise kulu ületab haridusest saadavat tulu, pole sellega mõtet tegeleda.
Majandusteadlane: vähemvõimekate harimine ei pruugi ära tasuda
23. märts 2012, 16:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki uuring tõi välja hinnangulised summad väärtuste kohta, mis jäävad loomata kui inimene langeb haridussüsteemist välja, polnud välja toodud summasid, mis kuluvad selleks, et väljalangenuid haridusse tagasi tuua.
«Kui töös leitud tulu jääb alla selle saavutamiseks tehtavatele kulutustele, siis kas see on tulu?» arutles professor. Tema tõdemuse järgi peaks saavutama tulude ja kulude vahekorras vähemalt nullefekti.
Sepp tõi välja majanduses kasutatava signaalimisteooria, mille järgi ei tasu vähemvõimekatel investeerida haridusse, kuna nad saaksid ise sellest kahju. «Kas sarnased riiklikud investeeringud tasuksid ära?» küsis professor.
Samuti kahjustaks vähemvõimekate järgiaitamine majandusteoreetiliselt võimekamate huve.
Majandusteadlane lisas lõpetuseks, et tegelikult tuleks hariduslike ebaõnnestumiste põhjuseid sisuliselt uurida.
Ettekandele järgnenud diskussioonis nõustusid mitmed inimesed Sepa mõtetega, et kedagi vägisi õnnelikuks tega on raske ning väljakukkunute iga hinna eest haridusse tagasi toomine ei saa olla eesmärk omaette. Samas nenditi, et haridussüsteemist väljalangemist ei põhjusta tingimata väiksem võimekus, vaid tegureid on märksa rohkem.
Haridusminister Jaak Aaviksoo lisas, et analüüsitulemusi arvesse võttes tuleb poliitikakujundajatel juurde võtta suur ports tervet mõistust. «Kui hakata analüüsima sisse tulekuid, siis on paljude jaoks parim investeering Soome laeva pilet.»