Muinasmööblit viimistleb aeg

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OÜ Muinasmööbel juhataja ja omanik Merike Erkmaa tõmbab mööblit tutvustades lahti näidiskööginurga sahtleid, mis liiguvad sama sujuvalt ja vaikselt kui moodsa mööbli sahtlid, sest neis on mugavuse nimel kasutatud tänapäevaseid siine.
OÜ Muinasmööbel juhataja ja omanik Merike Erkmaa tõmbab mööblit tutvustades lahti näidiskööginurga sahtleid, mis liiguvad sama sujuvalt ja vaikselt kui moodsa mööbli sahtlid, sest neis on mugavuse nimel kasutatud tänapäevaseid siine. Foto: Margus Ansu

Tartus tegutsev OÜ Muinasmööbel ostab kokku vanade palkmajade palke ning teeb neist mööblit. Algul ostsid vana aja moelist käsitöömööblit ennekõike nn ökoinimesed, viimase paari aastaga on ostjaskond järjest laienenud.

«Tundub, et mida tehislikumaks läheb maailm meie ümber, seda enam hindavad inimesed hingega asju. Mööblis, mis on valmistatud vanast puidust, on teine hing sees kui tehase mööblil,» lausus OÜ Muinasmööbel juhataja Merike Erkmaa.

Firma tislerite kätetöö – kummutid, riiulid, voodid, köögikapid, lauad – näeb välja veidi töntsakas, kaugelt vaadates nagu plastiliinist. Lähemal pilgul märkab silm aga vana puidu mustreid ja voogavust. «Sellist mööblit on nimetatud ka koleilusaks – see kas meeldib väga või ei meeldi üldse,» nentis Erkmaa.

Ajalooga palk

Merike Erkmaa abikaasa Urmas Erkmaa, kes töötab Maarja küla koolis puidutöö õpetajana, kuid käib naisel töökojas abis, selgitas, et mööbli toormaterjali, palke, saavad nad vanade palkmajade lammutamisel.

«Need on sellised majad, mida enam teisaldada või restaureerida ei tasu. Muidu läheks puit ilmselt ahju, aga me puhastame selle korralikult ära ja anname sellele uue elu,» rääkis ta.

Kõige vanemad palgid, millest firma on mööblit valmistanud, pärinevad Urmas Erkmaa sõnul 19. sajandi algusest. Ühest palkmajast jagub puitu umbes 12 köögimööblikomplekti valmistamiseks.

Hiljuti EASilt kasvutoetust saanud firmale on Merike Erkmaa sõnul käimasolev aasta justkui murdepunktiks. Eriti

viimaste kuude jooksul on tema tähelepanekul Eestis nõudlus nende mööbli järele kasvanud.

Samuti on ettevõte leidnud Soomest ja Norrast müügiagendid, kes hakkavad eestimaist muinasmööblit Põhjamaadesse vahendama. «Üle poole toodangust võiksime edaspidi eksportida, sest Eesti inimene pole piisavalt maksujõuline, et me saaks ainult siin kasvada,» lausus Merike Erkmaa.

Vanast puidust tehtud mööbli hind tuleb Merike Erkmaa sõnul praegu pisut kallim kui uue täispuidust mööbli hind, kuid tulevikus võiks hind veelgi kerkida. Praegu algab näiteks väikse kööginurga hind umbes 1000 eurost.

«Et see on käsitöö, siis mahtu pole võimalik väga suureks kasvatada. Pigem on meie nišš erilisus ja personaalsus. Tüüpilisest masstoodangust võiks see isegi kuni sada protsenti kallim olla,» hindas ta.
Konkurents

Puiduettevõtja lisas, et ta ei pelga konkurentsi mööbli masstootjatega, näiteks IKEAga. «Kõrvuti masstööstusega on kindlasti nõudlust ka selliste väikeste tegijate järele, kes pakuvad käsitööd ja personaalset suhtlust. Mina ei karda, et suurtööstus võiks väiksed tegijad kunagi turult välja süüa,» lausus ta.

Peale eraisikute on Muinasmööbel valmistanud asju mitmetele ettevõtetele ning Tartu Postimehe intervjuugi ajal tõi firma kontorisse tagasi puidust menüünäidise kohviku Truffe ja liharestorani Meat Market eestvedaja Joel Ostrat.

«Mina leidsin Muinasmööbli täiesti juhuslikult, jäi omapärasena silma. Meil on puidust pool serviisist, menüü, liha- ja supialused. Puit on ikka teistsugune kui tavaline portselan, naturaalne eesti asi,» sõnas Ostrat.

OÜ Muinasmööbel
• 2011. aasta käive u 38 000 eurot.
• Kaks töötajat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles