Aastaid Eesti ühe kallima soojahinna pärast kriitikat taluma pidanud Palamuse vallavalitsus tahab pöörata majade kütmisel täiesti uue lehekülje. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saavad valla kahe suurema asula kortermajad tulevikus sooja maapõuest.
Palamuse kaalub kortermajade kütmist maasoojusega
7. märts 2012, 21:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu kütavad Palamuse ja Kaarepere alevikus kortermaju AS Termoxi maagaasil töötavad katlamajad. Ühe megavatt-tunni (MWh) soojusenergia eest tuleb tarbijatel maksta koos käibemaksuga enam kui 100 eurot – hinda, mis on üks kõrgemaid Eestis.
Kaks aastat tagasi tellis vald osaühingult BDA Consulting uuringu, kus korteriomanikud leidsid, et praeguse soojatootja teenus on igati kvaliteetne. Ainus, mida ette saab heita, on selle teenuse ülikõrge hind. Võimalust hakata maju kütma maasoojuspumpadega käsitles juba 2009. aastal koostatud Palamuse valla soojamajanduse arengukava.
Aastal 2010 valmis Palamuse uus vallamaja, kus maasoojuspumbad on näidanud end heast küljest. Nüüd ongi vallal küpsenud plaan viia ka kortermajad üle maasoojusele, millega peaksid küttekulud vähenema lausa mitu korda. Muret teeb vaid seadmete hind.
Palamuse gümnaasiumi maasoojussüsteemi rajamise projekteerimine aga juba käib.
Vallavanem keelas rääkida
Palamuse vallavolikogu jaanuari lõpus peetud istungil tutvustas vallavanem Urmas Astel volinikele, et ta on käinud tutvustamas korteriühistutele plaani viia majade kütmine üle maasoojussüsteemile.
Asteli sõnul otsustas valla sellekohast projekti toetada keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) 49 protsendi ulatuses. Ülejäänud osa tasumiseks peab vald võtma laenu.
Ajakirjanikuga rääkides jäi vallavanem aga kidakeelseks. «Meil on teatud asjad töös, aga ma ei tahaks sellest praegu rääkida,» lausus Urmas Astel resoluutselt. «Ehk paari nädala pärast.»
Projekti oli lahkesti valmis selgust tooma valla ehitusspetsialist Andres Haagen, kuid telefonikõnele segas vahele vallavanem. Astel nõudis kõne lõpetamist, väites, et ehitusspetsialistil pole volitusi ettevõtmisest rääkida.
Haagen vabandas, et ta ei saa vallajuhi korraldust eirata, ning pani telefonitoru ära. Miks käskis vallajuht sellisest innovaatilisest ettevõtmisest vaikida, jäi selgusetuks.
Palamuse vallavolikogu esimehe ja korteriühistu Kaarepere 23 juhatuse liikme Toomas Tuula sõnul ei saa maaküttele üleminekust veel kindlas kõneviisis rääkida, sest esmalt tahab omavalitsus elanikega läbi rääkida.
«Vallaeelarve vahenditest selles projektis osalemiseks ei jagu. Uurime, kas elanikud on nõus panustama,» ütles Tuula.
Elanikud kõhklevad
Kui palju peaks iga elanik või korter süsteemi loomiseks maksma ning kui palju vald, ei ole esialgu välja arvestatud. Tartu Postimehele teadaolevalt on elanikud püüdnud summasid siiski välja arvutada ning leidnud, et omaosaluse täielikuks katmiseks peaks keskmine 60-ruutmeetrine korter maksma ligikaudu 2400 eurot.
Volikogu esimehe sõnul on praegu ühtaegu ennatlik rääkida sellest, et süsteem kindlasti tuleb või et seda kindlasti ei tule. Kõik sõltub sellest, kuidas elanikud otsustavad, kohustust KIKilt raha vastu võtta ei ole.
Praegu kuuluvad valla kortermajad jätkuvalt kaugküttepiirkonda ning neil on kütja olemas, rõhutas volikogu esimees.
Kaareperes elav Aino Männiste märkis, et inimesed räägivad maaküttest päris palju, kuid esialgu pole midagi täpsemalt teada. «Kui keegi ütleks, kui kalliks see läheb, siis saaks otsustada.»
Männiste kinnitusel loobub nende kortermaja (Kaarepere 22) kevadel Termoxi teenusest, sest inimesed ei jaksa soojaarveid maksta. Muud võimalused on seetõttu teretulnud ning inimesed valmis ka küttesüsteemide ehitamiseks pisut raha eraldama.
Korteriühistu Kaarepere 25 juhatuse liige Rainis Poll ütles, et alles hiljuti läks nende maja üle õhksoojuspumpadele. «Süsteem toimib ja ei tahaks seda lõhkuda,» selgitas Poll, lisades, et maakütte võimalusest nad kohe kinni ei haaraks. «Eks iga uus investeering nõuab raha,» nentis ta.
Keskkonnainvesteeringute keskuse Jõgevamaa esindaja Enn Selgis ütles, et lasteaedade või koolide maaküttesüsteemide rahastamist on omavalitsused taotlenud varemgi. See, et keegi tahab viia terveid asulaid üle maaküttele, on esmakordne, märkis Selgis.
Vastavalt Palamuse valla taotlusele ja esitatud tasuvusuuringule otsustas KIK eraldada pisut enam kui 523 000 eurot. Sellele summale lisaks tuleb vallal endal juurde leida enam kui 546 000 eurot.
«Nõue on, et omavalitsuse omaosalus peab selliste projektide puhul olema vähemalt 50 protsenti,» täpsustas Selgis ning lisas, et vald on lubanud selle summa leida.
Parasjagu valmistab vald ette kahte riigihanget maaküttesüsteemide loomiseks. Nende eeldatav maksumus on Palamusel ligikaudu 570 000 eurot ning Kaareperes 497 000 eurot.
Rajatavad küttesüsteemid jäävad valla omandusse. Nende operaator ja hooldaja selgub hiljem. Kuna süsteemid on suhteliselt hooldusvabad, ennustatakse nende tasuvusajaks viis kuni kuus aastat.