Taavi Pae: Tartu suusamaratonist ja mütoloogiast

kellegil on paha tuju tundub.

eks sõida teinekord maratoni ikka kiiremas tempos, et poleks aega nii pahuralt noid väravatel asuvaid puuslikuid uurida. Kes maratonirajal on ise lohe, see märkab ka igas puus ja mäes vigu, selle pärast see ongi Lohevärav.
Igal juhul on need väravad toredad ja just Harimäel. Lisaks seal veel ka ilus puidust vaatetorn, kuhu laisad lohed muidugi ronida ei suuda ja pole vaja ka.

Ma sain kah aru nii, et need väravad on nagu paralleelid Kreekaga, mitte kreeka enda jumalad.
Mõni lisasilt ei teeks paha tõesti.

Ning "eit ja taat" nüüd küll jumalused pole

Samalt IP-aadressilt on siin kommenteerinud ka hj(15:20 23.02) ja hj(15:25 23.02).

Ei ole midagi et need väravad on. Tehku parem Arulasse mõni stardirada juurde. Ja joogipunktid võiks rohkkem nii olla üles ehitatud, et summa ei tekiks. Ja nüüd põhiettepanek: Teisel kolmandal kilomeetril võiks olla kepipunkt, kus murdunud suusakepi asemele saad uue suusakepi. See oleks seline nagi kus kepid on pikkuse järgi. Algul oleks ta kusagil Nüplis (63) ja hiljem tuleks Kuutsemäe juurde. Ma ise annetaks ka ühe üksiku sinna.

Appi kui haige!
Tee oma maratonirada ja pane nimesid milliseid soovid.
Osta endale maatükk, nimeta kive seal kuidas tahad, nimeta puid kuidas tahad...ja siis sõber tuleb ütleb: see kaheharuline puu ei vääri küll nime müstiline puu! Õige nimi on talle hang!

Kuna maratoni korraldamisega tegelevad teised inimesed siis on neil ka teised plaanid, mõtted ja soovid kuidas asju nimetada.
Nemad leidsid sellise lahenduse. See ei ole sinu asi enam!
Kedagi nende nimedega ei solvata, nimede kasutamiseks on leitud seosed ja jutt sinna juurde (iseasi kas välja mõeldud-nagu mütoloogiagi, või tõesed)!

asi ei ole vaid maratonirajas. nimed ja nimetused kinnistuvad ning muutuvad meie kultuuriloo osaks. pole ikka "päris savi"

Mis Eesti kohanimi see "vana kohvipunkt" veel on? Samahästi võiks see olla "ameerika retuuzid" või "suusakombe".

Samalt IP-aadressilt on siin kommenteerinud ka hj(15:20 23.02).

Väravate otseselt pole ju tõesti midagi (olgugi, et need pehmelt öeldes kohalikke oludega arvestades kummalise ning võõra disainiga). Küll aga nende kummalise ja seosetule nimetamisele.
Tartu Maraton toimub ju siinsamas lõuna-eestis, mitte kusagil välismaal.
Ning kui me ise kuhugi reisime, siis eelkõige huvitab meid ju selle paiga kohalik kultuur ning eripärad, mitte mingi seosetu "euro-import"

kui rada läbib maaomanike ja omavalitsuse valdusi,kuidas on nemad old pimedad,et pole näind seda,kui oma maja taha ehitad pisikese puukuuri siis seda näevad kohe,et kus on ehitusluba-projekt jne,üldse on viimsel ajal väga palju hakatud kummardama võõrmaade kultuuri,seda ammide ja ida kultuuri on kõik reklaamikad täis,oma Eesti asi on vaja ausse tõsta.

Kas siis see arvuti taga pöidlaküüne alt välja imetud newage, germaani uuspaganluse ja harrypotteri ristsugutis on eesti asi? Meil on igal kohal ja teekäänakul oma lugu, pöördugem kohalike elanike poole, lohed ja härjapõlvlased. Või arutage asja folkloristidega, maausuliste targemate peadega, ärge konstrueerige mingit kuramuse pseudofolkloori Holliwoodi parimate kaanonite järgi.

Mittekohalikuna kuid maratonihuvilisena oleks väga tore kui oleks rohkem viitasid ümbritsevatele kaunistele vaadetele. Ning minevikku vaadates peab tunnistama, et tuhisesin ka oma esimesel maratonil harimäe tipust üle ilma seda märkamata (karm harimäe tõus, millest räägitakse, ei ole tegelikkuses sugugi kõige raskem tõus rajal. See on küll pikk kuid selle eest lõpus väga ilusa ja mõõduka tõusuprofiiliga kus saab vahelduvsammu sõita). Rohkem asjalikke nimesid ja viitasid. Mingi eide ja taadi värgandus ei ütle küll midagi.

Uute kohanimede mõtlemine vanade asemele võiks olla keelatud.

Kohanimi peab tulenema põliselt. Viide põlisjumalatele on ju eksitav, kui me ei näe ühegi põlisjumala nimegi. Kus on siis n Uku, Peko, Tõnn jne? Mis on meil pistmist lohega või Kreekaga?

Maratoni rajal võiks kohad olla nimetatud kohalike põliste nimedega ja igasugusi uusleiutusi vana kultuuri ülekirjutamiseks ei ole tarvis.

Kui on põline Nipi niit, siis on Nipi niit ja kõik. Varsti nimetame Otepää ka ümber?

Jätke maratonirada rahule. Sellel hetkel otsustasin inimesed nii ja las olla. Mulle isiklikult need kujud (väravad) meeldivad. Ei saa igipõliselt kesta nii, et kõik peab olema nii nagu 1000 aastat tagasi. Maailm jääb iga sekundiga "väiksemaks". Globilseerumine toimub tohutu kiirusega. Mis siis sellest kui mõni asi tuleb meie kujutluspilti ka kuskilt kaugelt ja tundub hetkel võõras. Te ei kujuta veel täna ettegi, millega peame lähitulevikus harjuma.

Mulle samuti enamik neist puuslikest ei meeldi - pole nagu meie kulutuurile omane. Asja oleks võinud mingil muul moel lahendada. Aga maha võtma poleks neid samuti vaja.

Sel aastal Tartu maratoni esmakordse läbinuna (küll Avatud Raja ürituse raames) olen artikli autoriga 100% nõus!
Sõpradelt kuulsin, et Harimäe on kõige karmim asi, pärast seda läheb lahedamaks. Sõites ja nähes torni mõtlesin, et huvitav kas nüüd käes? Jõudes üles aga loen - Lohemägi. Mõtlesin siis, et küllap karm laks veel tuleb.
Harimäe on suhteliselt raja alguses, siis kusjuures jõudu veel oli. Eide ja taadi juures olin juba küpse ja sammusin rajalt ülese. Aru küll ei saanud mis seal eitede ja taatidega pistmist oli.

Isiklikult arvan, et maratoni lõpu võiks üldse Elvast ära viia, võiks keerutada ja Otepääl nt. ka lõppeda. Viimased 20 km metsa vahel külmetada ja siledat maad nühkida on väga nüri. Rääkimata pidevast lumepuudusest raja selles osas - see aasta oli musta maad ikka väga palju väljas ja tuli oma suuski lõhkuda. Ei ole Worldloppeti sarja vääriline.

Eks see Harimäe tõusu raskus sõltub tempost. Kui rahulikult tiksuda, siis tõesti ei saa aru, et miskti tõusu oleks, aga kui täisgaasiga minna, siis on ikka raske küll.

Naljakas küll,aga olen maratonil märganud ainult kolme esimest väravat.Ju siis olen lõpupoole nii väsinud ja ametis suusatamisega,et polegi ülejäänuid tähele pannud.

http://www.tervisesport.ee/suur-vaerada
Aga artikli kohta ütleks, et autor oleks võinud end enne teemaga kurssi viia.

sügisel kasvavad seal puidul mingid ilusad seened .

Kepipunkte võiks kohe palju olla

See geograaf ongi üks vingur,eriline ving,ving,ving...........

Kreeklased pole suusatamisest undki näinud. Aga lõpetada võiks ka Palupera raudteejaamas, siis saaksid Tallinnast tulnud oma rongile, tartlased Tartu rongile jne.

Väga selge ja mõistlik jutt. Tartu maratoni ja rajaga on palju asju väga hästi. Ainult sõidaks nagu asustamata kõnnumaal, ei kohanimesid ega tähistatud vaatamisväärsusi. Olen sõitnud seda maratoni üle paarikümne korra ja alguses ajasin pärast ikka kaardil näpuga järge - sealt sõitsime üle Pangodi järve ja see madal koht oli Elva jõgi.
Eks ma nüüdki olen eraldi üle vaadanud, et Meegaste mägi ja .. aga palju huvitavam oleks ojadel ja mägedel ja miks mitte ka taludel oleks sildid juures. Pole ju rahvasportlasedki suures osas mingid huvideta mühkamid. Puuslike vastu pole mul midagi, alul oli natuke imelik, nagu Leedus oleks, aga pärast harjus ära ja eks nad ilmestavad rada ka natuke.
Kahju on sellest vanast taluhoonest, mis paremat kätt Harimäe tõusu ilmestas ja mida sellest aastast ena pole - see oli kogu raja üks maalilisemaid kohti. Selle talu nimi jäigi mul teadmata.

Las need puuslikud olla -ei sega nad kedagi sest sõites niikuinii neid silmata aega ei jää-ja küllap neid tabab sama kiire ja loomulik kadu kui Jänese raja puuslikke..