Juttudel hiirtest võitrumlis või rottidest vorstiliinil võis nõukogude ajal tera tõtt sees olla, kuid praegu ajavad sellised uskumused toiduainetootjad pigem südamest naerma.
"toiduainetootjad pigem südamest naerma"- naer on terviseks, kuid MIKS pole siiani selgunud, kuidas sattus piimakotti hiir??? Oli see saarlase "muhe nali" või mis iganes, kuid vastust ju pole. Eelkõige peaks antireklaamiga tegelema tootjad. Selline väide, et "tööstuses on selline asi võimatu", ei ole veenev. Minu naine ei joo sellest hetkest saadik grammigi piima ja kahtlen, et tema on ainuke.
No nemad võivad ju naerda
22.02.2012 08:59
aga mina küll ei naera ,kui ma hapukoore seest leian mingeid ninakolle meenutavaid olluseid.Saia sees on päris tihti kas liiva või väikeseid kivikesi.Ühekorra olid süldikarbis koos süldiga terve punt musti karvu.Peale seda keedan nüüd süldi ise ja hapukoort ka enam ei söö.Nii et head isu suured toidutöösturid, kas te ise ka oma toodangut üldse sööte??
fakt
22.02.2012 10:06
no vaatame, kes naerab viimasena...
REKLAAM
eks
22.02.2012 11:21
Tõepoolest naljakas, nõuka ajal tehti vorste "jubedas keskkonnas, halvaks läinud toorainest", kuid millegi pärast maitse poolest nad olid 50 korda maitsvamad, kui praegused steriilselt tehtud vorstid, kas nipp on selles, et siis vorste tehti ikka lihast, aga nüüd kanakondimassist ja säilitusainetest? Kus juures nõuka ajal käisin ka lihakombinaadis, palju halvem kui nüüd see olukord küll ei olnud.
Näiteks lemmik vorsti mis tehti siis ja tehakse nüüd ei saagi võrrelda, see on nagu öö ja päev, sardellidest ja viinerites rääkimata.
Isegi kõige odavam suitsu vorst, semipalatinskaja, lambalihast, mis maksis alla rubla, oli kakskümmend korda maitsvam , kui praegune nn"keedusalaami". Juba keedusalaami tekitab ahastust, täpselt nagu kodune seljanka, nagu kodune seljanka pole miski seljanka, nii ka kodune salaami pole miski suitsuvorst, aga maksab, nagu oleks .
tüdinu
22.02.2012 12:01
Kellele on vaja seda eesti keelt risustama tulnud inglise toortõlget "linnalegend"? Kas eestikeelne "kuulujutt" on liiga prostaks kuulutatud?
Jaak Linnumäe
22.02.2012 12:27
Minu tuttav leidis kord öllepudelist hiire. Oli juba korra mekkinud, teisel korral ei tahtnud ölu välja tulla. Vastu valget vaadates oli näha, et hiir mis hiir, saba sorgus. Mehike hakkas oksele ja ölleisu tükiks ajaks lännu. Töestisündinud lugu.
mutt
22.02.2012 12:40
Mina olen töötanud Põltsamaa Felixis ja no seal on küll mullamutid lindil kurkidega võidu jooksnud.
Niru
22.02.2012 15:51
hm, aga kummikinnas hernesupis? ka linnalegend?
df
22.02.2012 17:52
jumal tänatud! kui mul enne olid veel mingid kahtlused, siis see jutt, et piimapaki sees vähemalt TERVEID hiiri ei saa olla, rahustas mu täielikult :)
Leo
23.02.2012 09:48
Käisin möödunud aastal Tartus leivakombinaadis ekskursioonil ja seal jooksid prussakad leibade-saiade vahel ringi, töötajad isegi ei eitanud nende olemasolu.
oks
23.02.2012 11:36
Ei jäägi muud üle kui söö kala. Liha- ja piimatooted välistatud. Inimesed võiksid aru pähe võtta ja kalakasvandusi rajama hakata. tuuakse sisse Norrast ja Soomest, hinnad on üüratud.
ly
25.02.2012 05:51
Mina töötasin mõnda aega Põlva Piima kodujuustu osakonnas. Seal õnneks sellist jama ei olnud. Põrandale kukkunud jama läks ikka kanalisatsioonist alla ja kõik seadmed olid alati korralikult steriilse ainega puhtaks pestud. Mingeid putukaid ja loomi seal ka ei elanud, aga võibolla neile lihtsalt kodujuust ei maitse :). Aga jah, samas ei saa välistada inimfaktorit, kes vabalt võis kodujuustu sisse mingeid üllatusi poetada. Õnneks olid minu töökaaslased ikka väga toredad ja meelega kül keegi midagi halba ei teinud. Aga jah, poleks vist pidanud neid kommentaare lugema, nüüd ei julge enam üldse midagi süüa :S
jan
27.02.2012 17:02
ah kive olen ma küll aegajalt saanud ei tea kuidas need küll sinna siis saavad!!
