«Üks asi on trennis see maa läbi suusatada, aga rahvamassiga koos olemine annab ikka elamuse,» rääkis Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistrant Allar Karu, kes pühapäeval seab oma sammud juba kolmandat korda Tartu maratonile.
Talisporti nautiv jalgrattur valmistub maratoniks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karu esimene Tartu maraton oli 2010. aastal. «Väga lumerohke aasta oli ja lõpetasin kahetuhandenda ringis,» meenutas ta. Eelmisel aastal vaevas sportlast vahetult enne maratoni põskkoopapõletik, mis ei lasknud ka suusapäeva täiel määral nautida.
«Läksin lihtsalt läbi sõitma ja lõpetasin umbes sealsamas, kus alustasin, aga nüüd ongi eesmärgiks kohta parandada,» ütles ta.
Vahelduseks jalgrattale
Põhialana tegeleb Karu tegelikult hoopis jalgrattasõiduga, kuid et ka talvel on vaja trenni teha, siis on suusatamine hea vaheldus ning maratoni võtab ta ühe vahe-eesmärgina treeninguperioodil.
«Ma pole suusatamises võistleja, aga mulle meeldib talvel trenni teha ja suusatada ka,» rääkis ta ning selgitas, et lähtub samast põhimõttest ka varustuse valikul, sest tippklassi suuski tal vaja pole, aga siiski peavad need olema piisavalt head, et oleks mõnus sõita.
Karu treeninguplaan näeb ette viis või kuus korda suusatamist nädalas, ühe korra kestus on enamasti poolteist või kaks tundi, kuid vahel võib trenn venida ka neljatunniseks.
Mõte on selles, et iga treeningunädalaga suusatunde juurde kasvatada nii, et lõpuks tuleks kokku 20 suusatundi nädalas. Ent ta tõdes ka, et tänavu pole ta tegelikult väga palju suusatada jõudnud, sest lumi tuli hilja maha ja siis oli veel veidi aega liiga külm, et väga välja minna, aga vähesed suusatunnid teda ei heiduta.
«Tuleb rahulikult sõita ja pole hullu midagi,» ütles ta spordimeheliku rahuga.
Kiire energia ja paras riietus
Paaril päeval, mis on maratonini veel jäänud, Karu midagi erilist ette võtta ei plaani. Ta selgitas, et sõidab poolteist kuni kaks tundi päevas, sest ega mingi järsk muutus nüüd enam vormi ei paranda.
«Osa sööb putru ka, aga mulle meeldib pasta,» rääkis Karu. Paraja portsu pastat teeb ta valmis juba eelmisel õhtul, mil sööb suure taldrikutäie ka ära. Hommikul enne suusapäeva sööb ta väiksema portsu, et pärast ikka liigutada jõuaks.
Lisaks võtab ta vastupidamiseks rajale kaasa mõned energiageelid, mida jõu hoidmiseks saab kiiresti manustada.
Esimest korda maratonile minejatel soovitas Karu kindlasti toidupunktides kinni pidada ning, mis põhiline, mitte distantsi karta.
Koos Karuga stardivad pühapäeval 41. Tartu maratonil vähemalt 7408 vaprat suusasõpra, kellest 5650 plaanivad läbida 63-kilomeetrise distantsi ja 1758 suusatavad 31 kilomeetrit.
Teiste seas on stardis Eesti publikule juba tuttavad välismaised sportlased, nagu kahekordne Tartu maratoni võitja Anders Aukland Norrast, eelmise aasta sõidu võitja Jerry Ahrlin ja kunagine maailmakarika võitja Mathias Fredriksson Rootsist.
Priit Pullerits soovitab
• Kõige tähtsam: ärge hakake järelejäänud kolme päevaga enam maratoniks treenima. Kui te seni ei ole piisavalt harjutanud, võite viimase minuti trenniga asja vaid hullemaks teha.
• Viige suusad aegsasti spetsialistidele määrida ning seletage neile, milline on teie tegelik sõiduoskus, et nad ei paneks näiteks liiga vähe pidamist. Kui teil oskusi ega kogemusi pole, võite ise suuski määrides kogu maratoni endale põrgupiinaks muuta.
• Puhake korralikult, magage võimalikult pikalt, samuti sööge kvaliteetset toitu. Maratonil on teil täpselt nii palju jõudu, kui palju te olete enne seda energiat kogunud.