Waldorfkeskus võtab paberil kuju

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui raha saadakse ja ehituseks läheb, jääb Katri Tammekandi sõnul kogu krundil püsti vaid see maja. Sellesse kirikusse-sööklasse plaanitakse teha näiteks raamatukogu ja käsitööklassid.
Kui raha saadakse ja ehituseks läheb, jääb Katri Tammekandi sõnul kogu krundil püsti vaid see maja. Sellesse kirikusse-sööklasse plaanitakse teha näiteks raamatukogu ja käsitööklassid. Foto: Sille Annuk

Puiestee, Kasarmu, Roosi ja Vahi tänavaga piirnevale krundile, kus praegu luusivad rebased ja kõrguvad tühjad varemed, on plaan teha waldorfkeskus, kus oleksid kool, lasteaed ja eakate hooldekeskus.

Üle 20 aasta Tartus tegutsenud waldorfgümnaasiumil on ammu oma ruumides kitsaks jäänud ja aastaid on otsitud kolimisvõimalusi. Kaks aastat tagasi jõudis kooli pidav Tartu Vaba Waldorfkooli Selts koos linnaga arusaamisele, et sobivaid ruume ei leia ning targem oleks ehitada uus maja.

2010. aasta sügisel sai selts linnalt krundi kasutusõiguse 50 aastaks, et ehitada sinna waldorfkeskus.

Keskuse projektijuht Katri Tammekand rääkis, et linnavalitsus on esitanud neile nõude, et 2015. aastaks peab olemas olema arhitektuurilahendus ja ehitusprojekt, 2017. aastaks eeldatakse osa ehitusraha olemasolu.

Hakatakse raha otsima

Praegu on seltsil valminud äriplaan, mida veel pisut silutakse ning siis hakatakse sellega mööda ministreid käima. Neile tuleb plaanitut tutvustada ning neid keskuse suhtes positiivselt meelestada, sest raha tahetakse saada Euroopa Liidu struktuurifondidest ning mittetulundusühingul pole see kuigi lihtne.

«Võtmeküsimus ongi see, et kas kohaliku omavalitsuse ja riigi objektide kõrvale võetakse ka MTÜ rajatud kooli ja lasteaia mõte ja kas seda rahastatakse võrdväärselt selliste objektidega,» rääkis Tammekand. «Aeg on näidanud, et väga keerukas või peaaegu võimatu on mittetulundusühinguna selliseks ehituseks Euroopa Liidu raha saada.»

Peale ministritele äriplaani tutvustamise ootab lähiajal ees arhitektuurivõistluse väljakuulutamine, ka seda tehakse koos linnaga.

Kunagises sõjaväelinnakus on praegu vaid lagunevad barakid, mis tuleb enne ehituse algust kokku lükata. Praegustest hoonetest jääb alles vaid üks, kirik-söökla, mida polegi kirikuna kunagi kasutatud ja mis on viimati eluruumideks ümber ehitatud.

Tammekandi arvates on üks keskuse ehitamise plusse, et üsna kesklinna lähedalt kaoks niimoodi kasutu ja isegi ohtlik maatükk, mis praegu vaid prügi kogub.

Uus maja tuleb kolmeosaline: kolmerühmaline lasteaed ja üks lastehoiurühm, 12-klassiline kool ning viimase etapina hooldekeskus, kuhu praegu on plaanitud teenuseid eakatele, kuid otstarve võib aastatega muutuda.

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul on linn wal­dorfkeskusest huvitatud eelkõige selle lasteaiakohtade tõttu. Seltsi plaanide järgi saaks seal lasteaiakoha 54 ja hoiukoha 18 last.
Lisaks jääksid tühjaks praegu seltsi kasutuses ruumid, sinna saaks laieneda samas majas tegutsev linna lasteaed Ploomike. Plaanide järgi mahuks sinna seitse uut rühma umbkaudu 160 lapsele.

Linn toetab

Raave sõnul ei ole praegu võimalik ennustada, kas seltsil on lootust järgmisel rahastamisperioodil 2014–2020 euroliidu struktuurifondidest raha saada. See sõltub sellestki, kas riik planeerib niisugust liiki toetusi ja millised oleksid nende taotlemise tingimused.

«Linn toetab Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi kavatsusi leida lisaraha keskuse rajamiseks,» sõnas Raave. «Kuid tuleb arvestada, et linnal on tõenäoliselt ka teisi prioriteetseid valdkondi, kuhu soovitakse saada Euroopa Liidu toetust.»

Waldorfkeskuse umbkaudne maksumus
• Projekteerimise hind umbes 250 000 eurot.
• Kooli- ja lasteaiahoone ehitamine koos sisustamisega 4,7–5,6 miljonit eurot.
• Hooldekeskuse ehitamine koos sisustamisega 1,1–1,3 miljonit eurot.
Arvud on ligikaudsed ning sõltuvad otseselt nii arhitektuurivõistlusel väljavalitavast lahendusest, projekteerimisest kui ka ehituse alustamise aastast.
Allikas: Katri Tammekand
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles