Esimeste kruusakoormate vedamist Emajõe kallastele Jõe tänava otsa kohale alustasid nad 33 aastat tagasi, et hakata sinna rajama suurt silda, ilmselt toonast Tartu linna «sajandi projekti» – 20. sajandi oma. Mõned aastad hiljem saadigi Sõpruse sild, sest Saare tee oli vahepeal ümber nimetatud Sõpruse puiesteeks.
Saadi sild, mis Eesti Projekti staararhitektide Mart Pordi ja Malle Meelaku helesinistes unistustes pidi viima töörahva Annelinnast tööle Veeriku taga asuvasse majaehituskombinaati ning õhtul vastupidi koju tagasi oma värskelt ehitatud-saadud koju magama. Seda diagonaalis läbi Karlova, kuhugi praeguse Sõpruse kaubanduskeskuse kanti, sõltuvalt parasjagu arutlusel olnud variandist.
Teine ots pikenes Sõpruse puiesteed pidi Puiestee tänavani ning sealt edasi, jällegi samades unistustes, üle toonase Hiinalinna ja sõjaväe lennuvälja kuhugi kaugustesse, ilmselt õhku.
Vaja saada üle jõe
Sild tehti kõrge, et laevad mahuksid ikka kesklinnas asuvasse jõesadamasse, mida nüüd seal ammu enam ei ole. Üle laia luha rajati sild sammastele, ent Emajõe kanali ületamiseks sammaste jaoks raha enam ei jagunud ning muldtammiga jagati see võimalik tulevane sõudekanal kaheks lombiks.
Polegi Tartule seda sõudekanalit vaja, sest olümpiarajatisena valmis Moskvas niikuinii Krõlatskoje sõudekanal. Plaanimajanduse triumf keskvalitsuse rahaga tuli täielik. Sajandi rajatis üle Emajõe luha Kalda tee ringilt Turu tänavani.
Rahvasuu nimetas rajatise toonase linnapea Nikolai Preimani järgi Preimani purdeks, ehkki endise konservitehase direktorina polnud ta seda üldse kavandanud, sest mäng käis lihtsalt üle tema pea.
Nüüd jõuab Tartu oma järgmise «sajandi projektini» (abilinnapea Raimond Tamme sõnastus) nn Idaringteega. Jälle otsib Tartu võimalust ületada Emajõge just teineteisest kõige kaugemal asetsevate kindlate ja kõrgemate ürgjõe kallaste kohal. Vaja on vahepeal ületada suures ulatuses soist jõeluhta. Seda kõike nimetatakse ringteeks.
Olen seni uskunud, tingituna ehk puuduvast inseneriharidusest, et ringtee on midagi sellist, mis võimaldab transiitliiklust suunata linnast mööda ehk siis moodustabki ringi ümber linna selle toimimist tuntavalt häirimata.
Tundub, et hoolimata Tartus asuvast kõrghariduse tasemel geograafiaõppest, firmadest Regio ja EOMAP, on liiklusotsustajate kartograafia-tundmine kusagil nõukogude aja tasemel, mil kaardid olid rohkem skeemid.
Heitkem pilk vaid kirde-edelasuunalisele transiidile, s.o kusagilt Narva kandist Valga ja Riia poole, ning me näeme, et lühem, ohutum ja loogilisem oleks just Põhjaring sealt kusagilt Kvissentali kandist.
Kas tõesti ringtee?
Iseasi, et mingi ime läbi on just viimasel paaril kümnendil ehituslube lõdvalt jagades suudetud olemasolev Ringtee (nimetagem seda Tallinna-Võru-Luhamaa maantee osaks) muuta linnasiseseks magistraaliks ning transiitliikluse ümbersuunamisest pole seal enam juttugi.
Uus ring peaks olema seal kusagil Rahinge-Külitse-Reola joonel. Jätame selle Räpina maantee suuna hetkel kui transiitliiklusele väheatraktiivse kõrvale.
Kavandatav Idaring on pigem nõukogudeaegse linnaplaneerimise poolelijäänud töö jätkamine – on ju piinlik, et ringtee ei vii kuhugi. Nüüd viib ta ühest siselinna rajoonist, Ränilinnast ja Ropkast, teise siselinna rajooni, Annelinna ja Ihaste vahele, Mõisavahe tänavale.
Edasi võiks ju vasakkaldalt kusagile üle vana lennuvälja pürgida ja jõuda ehk isegi kaarega Jõgeva maanteeni. Tegelikult oleme aga loonud mugava otsetee ühest plekklinnast teiseni ehk siis Põhjakeskusest Lõunakeskuse juurde. Ons see tõesti ringtee?
Ausam oleks linnavalitsusel välja öelda, et tehti järjekordselt rehepappi. Majandusministeeriumile ja maanteeametile õnnestus selgeks teha, et see jupp on üks väga oluline üleriigilise maanteevõrgu osa ning saada tänu sellele riigikassa ja eelkõige Euroopa fondide (vanasti Moskva) rahastus taha.
Linna enda rahakotil ju põhi paistab ning üksi ühtegi teist silda peale niigi ülekuluka Vabadussilla ehitada ega remontida enam ei õnnestu. Ilmselt see siis ongi sajandi projekt, ent kuidagi liiga lühikeseks kujunes see sajand.
Ma saan aru, et Ihaste ja Ülenurme elanikele on ühendust vaja, aga kogu linna liikluse mured on siiski mujal.
Sajandi projektid
Julgeksin sajandi projektiks nimetada seda, kui õnnestuks kuidagi naftarongid linnast lääne poolt mööda suunata ning arendada kaubajaama ala millekski kesklinna funktsioonidega sobivaks, olgu või kaubanduskeskuseks linnas, mitte linna ääres.
Ennekõike aga pean silmas raudtee ääri pidi kulgeva linna läbiva liikluse ja sadamaraudtee kohale tänava rajamist, et mingilgi moel avardada kurku Riia tänaval, eriti raudteesilla all, sest Riia tänav on ju ennekõike murelaps, mille liikluskoormuse vähendamiseks see Idaringi sajandiprojekt pakub küll vähe võimalusi.
Ja siis Tuglase ja Ropka sild. Terve mõistus justkui räägib selle poolt, aga mitmete kallite liiklusuuringutega võib ju alati ka vastupidist tõestada.