Mihkel Lees: noorte hääleõigusetus on iganenud piirang

, Reformierakonna noortekogu esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: TPM

Noored on Eesti ühiskonna aktiivne ja oluline osa, kellel headest mõtetest ning otsustusjulgusest kindlasti puudust ei tule. Seda näitab nii erinevate apoliitiliste kui poliitiliste noorteühenduste arv ja aktiivsus.

Usutavasti ei sea keegi kahtluse alla väidet, et noortel jagub intellektuaalset otsustusvõimet ja ühiskondlikku mõtlemisvõimet juba enne kaheksateistkümnendat eluaastat.

Siiski ei ole alla kaheksateistaastastel võimalik mõjutada riigivõimu üldiste, ühetaoliste ja otseste valimiste kaudu. Eesti ühiskonnas on teenimatult vähe tähelepanu leidnud võimalus langetada valimisea piir kuueteistkümnendale eluaastale, nagu seda on tehtud näiteks Austrias või osas Saksamaa kohalikes omavalitsustes.

Õigused ja kohustused

Leian, et ka Eestis tuleks teha arukas ja tegeliku eluga ühte sammu astuv otsus langetada valimisea piir kuueteistkümnendale eluaastale. Selles vanuses on noor inimene seaduse silmis süüvõimeline, ta otsustab ise oma haridustee üle ning võib omale soovi korral ka töökoha valida.

Samuti on 16-aastasel enamasti isiklik pangakonto ning sissetulek, mille üle ta saab ise otsustada. Aega pärast põhikooli lõpetamist langeb ka isikut tõendava dokumendi taotlemine ning kodanikukohustuste teadvustamine.

Vaadeldes loetelu kuueteistaastaste noorte õigustest ja kohustustest, tundub hääleõigusetus valimistel iganenud piiranguna, seda enam, et hääleõigusega noorele uusi kohustusi lisaks ei teki.

Pealegi ei saa mööda vaadata asjaolust, et nii nagu enamikus Euroopa riikides, vananeb rahvastik ka Eestis. See omakorda tähendab, et noorte huvidel on tulevikus üha väiksem kaal, sest noored valijad on eakate valijatega võrreldes üha suuremas vähemuses. (Kui praegune sündimus püsib, on Eestis 65-aastasi ja vanemaid aastaks 2050 praeguse ligi 17 protsendi asemel 26 protsenti rahvastikust.)

Selle tagajärjeks võivad olla erakondade suuremad püüdlused eakate elukvaliteedi tagamiseks ning noori puudutavad pikemaajalised otsused võivad jääda tagaplaanile. Seda võimalikku ebavõrdsust aitab vähendada noore valijaskonna suurendamine.

Vajame kokkulepet

Siiski ei saa Austria ja Saksamaa kogemusele tuginedes väita, et pelgalt valimisea piiri langetamisest piisab 16–18-aastaste noorte ergutamiseks valimistel kaalutletult osalema.

Tegemist ei ole imerohuga iseenesest, sest nii nagu iga ühiskonnarühma, peab ka noori poliitikaga kurssi viima ja kursis hoidma.

Nimetatud riikide kogemus näitab, et peale valimisea piiri langetamise on noortele vaja edastada poliitilist haridust ka muul viisil.

Abi võiks olla loomingulistest ja noortele suunatud meetmetest – näiteks mitmesugustest täiskasvanult noortele või noortelt noortele kampaaniatest.

Eestis on heaks näiteks Eesti Noorteühenduste Liidu ning Tartu noortevolikogu eelmistel riigikogu ja omavalitsuste valimistel korraldatud noortele suunatud varivalimised või Tartu noortevolikogu korraldatav keskkooliõpilastele poliitikat tutvustav üritustesari «Poliitikud kooli».

Seadusandlikku köögipoolt analüüsides ei tundugi valimisea piiri langetamine ületamatu raskus – isegi arvestades asjaolu, et see vajab põhiseaduse muutmist.

Eelkõige on vaja ühiskondlikku kokkulepet ning riigikogus esindatud erakondade toetust. Valimisea piiri on võimalik langetada nii riigikogu (seeläbi ka Euroopa Parlamendi) kui ka omavalitsuste valimiseks, aga ka ainult omavalitsuste valimiseks. Pean mõistlikuks muuta reeglistikku kõigi valimiste jaoks korraga.

Otsus jaanipäevaks?

Põhiseadust on Eesti Vabariigis võimalik muuta kolmel moel: rahvahääletuse kaudu, riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või kiireloomulisena juhul, kui eelnõu algatamist toetab 80 protsenti riigikogu liikmetest ning poolt hääletab kaks kolmandikku riigikogu liikmetest.

Järgmised omavalitsuste valimised tulevad 2013. aasta sügisel ja riigikogu kiire tegutsemise korral oleks 16-aastastel võimalik juba siis oma hääl anda. Sellisel juhul oleks küll mõeldav ainult kiirmenetlus, mis peaks olema tehtud tänavuse aasta jaanipäevaks (ehk poole aasta jooksul), kuna mõistliku põhimõtte kohaselt ei muudeta mängureegleid vähem kui aasta enne valimisi.

Kui ühiskonnas leitakse, et otsus sünniks liiga kiirelt ja murekohad ei saa selgeks vaieldud, tuleks keskenduda valimisea piiri langetamisele 2014. aasta Euroopa Parlamendi ning 2015. aasta riigikogu valimisteks.

Kutsun Eesti poliitilisi jõude ning noorteühendusi teemaga aktiivselt tegelema ning valimisea piiri langetamist pooldama. Noored on väärt usaldust ja hääleõigust!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles