Video: tudengite meeleavaldus Tartus

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tudengite väitel ei ole kõrgharidust puudutavate õigusaktide väljatöötajad ja otsustajad võtnud kavandatava seadusemuudatuse juures kuulda nende häält ning seetõttu korraldati täna meeleavaldusi Tallinnas, Tartus ning Pärnus.

Emajõelinnas kogunes ligikaudu paarsada õpilast ja tudengit haridus- ja teadusministeeriumi ette Peeter Põllu ausamba juurde. Erinevate loosungite alla kogunenud noored leidsid, et kõrgharidusreformiga kiirustatakse ning et nende häält ei ole kuulda võetud.

«Kas olete rahul kõrgharidust ees ootavate reformidega?» hüüdis Tartu meeleavalduse üks organisaatoritest Marili Niidumaa.

«Ei!» vastasid tudengid ja õpilased.

«Kas teil on külm?» küsis Niidumaa järgmiseks.

«Jaa!»

«Kes on selles süüdi?»

Vaikus. «Aaviksoo,» hüüdis arglik hääl mõni sekund hiljem.

Ilm oli tõesti jahedavõitu ning meeleavaldusele kogunenud hakkasid peagi puhuma oma külmast kangete sõrmede peale. Nii mõnelgi oli targu kaasa võetud kuum ja aurav tee, mida jagati kaaslastega.

Sõnavõttudes räägiti veel hariduse vajalikkusest ja demokraatiast. Samuti sellest, et kui riik eeldab tudengilt sajaprotsendilist õppekava täitmist ning nominaalajaga lõpetamist, peaksid ka õppetoetused kerkima sellesse suurusjärku, et üliõpilasel puuduks vajadus tööl käia.

Veidi hiljem, kella 13.30 paiku saabus riigi esindajana meeleavaldajate ette haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmets, kelle sõnul ootavad tasuta kõrgharidust võimaldavad maksumaksjad, et nende raha kasutataks tulemuslikult.

«Kas te ka ise käisite õppimise ajal tööl?» hüüdis hääl rahva seast.

«Käisin,» vastas Laidmets.

«Kas oli ka raske?»

«Oli. Aga ega elu ei peagi kerge olema,» selgitas kõrgharidusosakonna juhataja. Seepeale said tudengitel mõneks ajaks küsimused otsa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles