Valmib uus Tartu arengukava aastateks 2013–2020 ja valdkondlikest arengukavadest ei pikendata enam munitsipaalharidussüsteemi, ettevõtluse, keskkonna, sotsiaalhoolekande, kultuuri, spordi- ja noorsootöö ning turismi arengukava. Nende valdkondade investeeringuid ja tegevusi kajastatakse senisest detailsemalt praeguses linna arengukavas.
Praegu kütab kõige enam kirgi koolivõrgu muutmine, kuid viimastel aastatel on omavalitsuste suureks mureks olnud ka lasteaiad. Sündimuse suurenemise tõttu on tarvis kiiresti luua uusi kohti, kuid tuleb mõelda ka praegu seal käivatele lastele, sest linnaisade varasemaid tegematajätmisi ei tohi nuhelda laste kätte.
Uute lasteaedade ehitamisega on Tartus tekkinud laste ebavõrdne kohtlemine. Uutes lasteaedades on rühmas kaks korda rohkem ruumi kui vanades, lisaks söögituba ja ruumid eri tegevuste tarvis. 1980. aastatel ehitatud lasteaedades on enamasti kõigis mängu- ja magamisruum, seejuures saab viimast kasutada ka mänguruumina. Kuid on selliseidki vanemat tüüpi või kohandatud ruumidega lasteaedu, kus kogu päevane tegevus käib ühes rühmatoas.
Ruutmeeter mängimiseks
2008. aastal tegin Tartu hariduse arengukavasse (mida nüüd enam ei pikendata) ettepaneku vähendada laste arvu seadusjärgse normini ja töötada välja ruumilised kriteeriumid, kui palju lapsi võib rühmas olla ehk diferentseerida laste arv rühmaruumi suuruse järgi.
Ettepanekut arvestati ja lasteaedadel lubati just ühe ruumiga rühmades hakata laste arvu järk-järgult vähendama, st lahkuva lapse asemele uut võtma ei pidanud. Sai ühe laua ja voodikomplekti välja viia ning mängukeskusi juurde luua.
Selleks õppeaastaks olidki paljude lasteaedade väiksema pinnaga rühmades juba lahedamad tingimused, kuid uuenenud linnavalitsus pani sügisest ka sellistesse rühmadesse jälle 24 enamasti eri vanuses last, mis teeb õppetegevuse üpris keeruliseks.
Niisugustel rühmadel on pinda keskmiselt 60 ruutmeetrit, ühe nimekirjas oleva lapse kohta umbes 2,5 ruutmeetrit, millest vähemalt pool on mööbli all. Peavad ju lastel olema lauad, toolid, avariiulid mänguasjade jaoks, ka õpetajale on vaja töölauda ning mõnda kapikest õppevahendite tarvis, lisaks voodid, mis võtavad lahti tõmmatult neljandiku kogu ruumist, liiati peab mõnel juhul enne mööblit nihutama – iga sentimeeter on arvel.
Igale lapsele jääb vaba mängupinda ligikaudu ruutmeeter ja õpetaja peab pidevalt jahutama konflikte à la «ta lükkas mind» või «ta astus mulle käe peale».
Uus riiklik õppekava seab nõuded ka ruumikujundusele, lastel peavad olema mängukeskused ja ka eraldumise võimalus, selleks aga ruumi eranditult pole. Kui suurematel lastel on tegevus, millest väiksemad ei pea osa võtma, pole neid kuskile eraldi mängima saata.
Suured rühmad
Vahepeal soovitati pöörata rohkem tähelepanu mitte ruumide suurusele, vaid õhule, kuid hiljutisest uuringust selgus, et ka õhuga pole lasteaedades kõik korras, süsihappegaasi hulk ületab tunduvalt normi, niiskus tekitab hallitust, põhjapoolsed rühmad külmetavad, lõunapoolsetes suurte akendega ruumides tõuseb suvel temperatuur liiga kõrgeks, isegi üle 35 kraadi. Kui sellistes ruumides viibib üle 20 lapse, tuleb õhupuudus kergesti.
Koolieelse lasteasutuse seadus näeb laste arvuks aiarühmas 20, sõimes 14 ja liitrühmas 18 last.
Lasteasutuse hoolekogu ettepanekul on valla- või linnavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolul suurendada laste arvu sõimerühmas kuni kahe, lasteaiarühmas kuni nelja ning liitrühmas kuni kahe lapse võrra – huvitav, mitme Tartu lasteaia hoolekogud on sellise ettepaneku esitanud?
Lootus jäi, et kehtestatakse uued tervisekaitsenõuded, need aga üllatasid veelgi väiksemate ruuminõuetega: mängu- ja magamisruumis peab põrandapinda olema iga lapse ja täiskasvanu kohta vähemalt kaks(!) ruutmeetrit. Mängu- ja magamisruum võib olla ühendatud, kui iga lapse kohta on põrandapinda vähemalt neli ruutmeetrit.
Nende nõuete täitmise tähtaeg on 2030. aasta – seejuures peab ruumides olema piisavalt liikumisruumi last arendavateks ja muudeks vajalikeks tegevusteks. Tule taevas appi! Ainuke, mida sellises ruumis saab mängida, on kaks sammu sissepoole, kaks sammu väljapoole.
Sotsiaalministeerium kempleb praegu koolidega, kas õpilase kohta peab olema klassis 1,7 või 2 ruutmeetrit pinda, kuid õpilane istub tavaliselt pingis vakka, mitte ei siba mööda ruumi ringi, sada paari jalgu all, nagu teeb seda väike laps lasteaias. Tallinnas õpetajate piketil seisis üks lasteaiaõpetaja loosungiga «Tartu lasteaiad nagu Tallinna kilud». See iseloomustab väga ilmekalt praegust olukorda – tõesti, nagu silgud pütis või kilud karbis.
Minister rääkis määrust tutvustades mitme huvirühma arvamustega arvestamisest, kuid unustas vist mainida vanglate ametit, sest varasemates nõuetes oli mänguruumi suurus lapse kohta 2,5–3,5 ruutmeetrit.
Kui lapsed peavad päevast päeva ruumikitsikuses oma koha pärast võitlema, on see haiguste, stressi ja agressiivsuse taimelava ning õppe- ja kasvatustöö tulemuslikkusest pole mõtet rääkida.
Võrdsemad tingimused
Tartu hariduskomisjonis tuli arengukava arutelu käigus ruumipuudusest juttu ja seepeale lisas linnavalitsus uude arengukavasse märkuse «Samal ajal lasteaedades kohtade arvu suurendamisega seatakse eesmärgiks järgida tervisekaitsenõudeid ühe lapse kohta ette nähtud ruutmeetrite osas», kuid praegu lasteaias käivaid lapsi see ei aita, neli ruutmeetrit lapse kohta terendab alles 2030. aastaks.
Siin on suur roll hoolekogudel, kellele on seadusega antud õigus otsustada laste arvu üle rühmas. Hoolekogu liikmed võiksid lasteaedade ja koolide probleemidesse enam süüvida, konsulteerida ka õpetajatega, mitte juhinduda ainult linnavalitsuse ettepanekutest.
Uute lasteaedade ehitust tänavuses eelarves pole, kuid linnavalitsusel on sel aastal kavas rajada praeguste lasteaedade juurde mitu lisarühma, mis kindlasti leevendab praegust kohapuudust. Loodan, et mõeldakse ka ruumikitsikuses vaevlevate laste peale.
Me ei saa leevendada ainult vanemate rahulolematust kohtade vähesuse pärast, vaid meie kohus on tagada kõigile lasteaias käivatele lastele võrdsemad tingimused, sest kohatasu on kõigil üks.
Arengukava arutelul Tartu linnavolikogus tegin ettepaneku auditeerida kõik ühe ruumiga rühmad lasteaedades ja otsustada iga ruumi puhul eraldi, kui palju lapsi see välja kannatab, võttes arvestuse aluseks vähemalt 3,5 ruutmeetrit lapse kohta, ja siis hakata edasi liikuma tervisekaitsenõuete täieliku täitmise poole.
Kuna lasteaedu rahastatakse enamasti kulupõhiselt, mitte pearaha alusel, siis saab koefitsientide järgi kompenseerida lasteaedadele ka laste arvu vähenemisest tingitud rahakaotust (vanemate kohatasu).
Soovitan hoolekogudel ja lasteaednikel julgemalt arvamust avaldada ja teha ettepanekuid Tartu kodulehel olevasse arengukava projekti ka teistes lasteaedu puudutavates küsimustes ning osaleda aktiivselt avalikul arutelul täna ja homme haridusosakonna saalis.