Eesti rohevöö märgiti kaardile

Ida-Euroopa aladel looklevat rohevööd kirjeldavad film ja raamat «The Estonian Green Belt», mis jõuavad mõlemad huviliste ette homme, 18. jaanuaril kell 16 Tartus Eesti Maaülikooli aulas.

Maaülikooli professor Kalev Sepp ütles, et rohevöö idee sai alguse juba 1970. aastatel, mil märgati, et rangelt kontrollitud Nõukogude liidu piirialadel on loodus erakordselt hästi säilinud.

«Pärast raudse eesriide langemist 1989. aastal on kõik sellega seotud olnud riigid töötanud nende väärtuslike elupaikade kaitse alla võtmise nimel, nii et kaitsealadest kujunes ühtne telg,» selgitas Sepp maaülikooli pressiesindaja vahendusel.

Selle telje Eesti osa on nüüd kaardistatud ning Sepa sõnul pöörab aktsioon ühelt poolt tähelepanu looduskaitsele ning piiriülesele koostööle, kuid teiselt poolt ka mitmesugustele kultuuriväärtustele ning nende säilitamisele.

Maaülikool osales Läänemere piirkonna programmis, mille raames kaardistasid tudengid ja õppejõud Eesti piirialadel kultuuripärandi väärtusega militaarobjekte. Kokku leiti 1268 pärandkultuuriobjekti, mille hulka kuuluvad näiteks Haapsalu lennuväli, Keila-Joa raketibaas ja Paldiski tuumareaktor.

Koostööd tehti lisaks Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Venemaa organisatsioonidega.