Eesti suurim kurgikasvataja Grüne Fee istutas jõulude eel kurgitaimed uut tüüpi kasvumajja, mis on senistest kaks korda kõrgem ja valgem. Väljapoole paistab sellest eredusest aga vähe, sest firma kasutab valgusreostust vähendavat tehnoloogiat.
Grüne Fee katsetab uut tüüpi kasvuhoonet
7. jaanuar 2012, 18:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu külje all asuva kuus meetrit kõrge ja pool hektarit avara kasvuhoone lage ja seinu katab seestpoolt spetsiaalne võrkkangas, mis peegeldab valgust ja soojust tagasi hoone sisemusse.
Ühelt poolt loodab ettevõte sel moel tootmiskuludelt kokku hoida, teisalt saada ka suuremat saaki.
«Tahame teada, kas selline investeering tasub end ära, ja saavutame parema majandustulemuse,» selgitas Grüne Fee tegevjuht Raivo Külasepp. Kui katsetus läheb korda, tulevad ka teiste kasvuhoonete asemele uued.
Rohkem saaki
Inimeste huulil on pidevalt küsimus: miks on Eesti kurk nii kallis? Suure osa kurgi hinnast moodustavad tema kasvatamiseks tehtavad energiakulutused, selgitas Külasepp. Et inimesed jõuaksid kasvavate energiakulutuste korral ikka kodumaist kurki osta, peabki ettevõte otsima kokkuhoiuvõimalusi.
Uue, kaks miljonit eurot maksma läinud kasvuhoone ülalpidamiskulud on hoolimata täiustatud tehnoloogiast märkimisväärsed. Kui selle kõik 1500 kõrgsurve-naatriumlampi ja süsteemid korraga täisvõimsusel tööle panna, kulub Külasepa sõnul elektrienergiat 1,9 megavatti. Võrdluseks: ligi kuuel hektaril laiuva kompleksi täisvõimsus on 9,5 megavatti.
«LED-lambid kasvuhoonesse ikkagi ei sobi,» rääkis Külasepp aastaid kestnud katsetustest kokkuhoidu saavutada. Niiskes ja palju kaltsiumi- ning magneesiumitolmu sisaldavas õhus peavad vastu üksnes naatriumlambid.
Et suur energiakulu on paratamatu, püüab firma täiustada kasvatustehnoloogiaid. Uues kurgimajas ei kasva taimed enam maapinnal, vaid kõrgematel alustel. Uudsena ripuvad lambid nüüd ka tehispäikese poole küünitavate kurgitaimede vahel, andes omakorda lisavalgust.
Arvuti kastab taimi iga kahe tunni tagant väetiselahusega ning hoiab õhutemperatuuri stabiilselt 24–25 kraadi juures. Suvel kuumaga toodab automaatika veeauru, et kasvumaja sisetemperatuur püsiks optimaalne.
Külasepp ei tee saladust, et uutes tingimustes kasvavatelt taimedelt ootab firma ka suuremat saaki. Eeldatavasti peaks saagikus kasvama lausa 30–40 protsenti. Seni arvestas firma, et iga taim annab ööpäevas ühe pika kurgi, kaks korda valgema kasvumaja taim võib aga anda mõnel päeval kaks vilja.
Uue kasvuhoone käivitamisega suudab Grüne Fee soodsamal ajal toota nüüd kuni 100 tonni kurke nädalas, siiani toodeti 65–70 tonni. Ettevõtte juhi kinnitusel on sellisele saagile ka turg olemas.
Sordiaretus abiks
Et kasvatada kasvuhoone ühe ruutmeetri kohta nelja kuu jooksul 180–200 kg kurke, peab lisaks ideaalsetele tingimustele olema tipptasemel ka istutusmaterjal.
Neli kuud on nimelt ühe kurgitaime kasvutsükkel, mille vältel kasvab ta 12 meetrit pikaks. Seejärel taim asendatakse, sest vars venib liiga pikaks ning toitained ei jõua enam nii hästi viljadeni.
Aretusteaduse teel saadud seemned, mis maksavad 50 eurosenti tükk (mitte pakk), kasvatab taimedeks ettevõte kohapeal, sest kogemused näitavad, et üksnes nii saab taimehaigused ja kahjurid kasvumajadest eemal hoida.
Külasepp tõi näite, et aastate eest tõi firma koos välismaalt ostetud istutusmaterjaliga kaasa California ripslase, kellest vabanemine võttis aega aastaid.
Kuna ripslane võib pugeda kuni pooleteise meetri sügavusele maa sisse peitu, ei aidanud ka ükski keemiline tõrjevahend. Kahjurist vabaneda aitasid lõpuks röövputukad, keda ettevõte kasutab ennetava meetodina siiani.
Grüne Fee
• Asub Luunja vallas Väike-Lohkva külas.
• Kasvatab kurki, maitsetaimi ja salateid.
• Kasvuhooned laiuvad ligi kuuel hektaril.
• Kompleksi täisvõimsusel valgustamiseks kulub 9,5 megavatti elektrienergiat.