Riigi soov sulgeda Tartumaal tegutsevad Puhja ja Võnnu päästekomando teeb kõige suuremat kahju kohalikele elanikele, leiavad päästjad ise. Piirkonna turvalisuse pärast on mures ka omavalitsusjuhid.
Päästjaid peab Tartumaal tulevikus kauem ootama
29. detsember 2011, 16:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme saatnud päästeametile protestikirja, sest planeeritavad muudatused ei mõju Puhja rahva turvalisusele hästi,» ütles Puhja vallavolikogu esimees Heiki Rokka.
Tema sõnul on komando säilitamine kiire abi tagamiseks hädavajalik ning vallajuhid kavatsevad selle eest kindlasti edasi võidelda.
Suur ala
Lõuna-Eesti päästekeskuse direktor Margo Klaos märkis, et nii Puhja kui Võnnu komando sulgemine mõjutab piirkonnas elava 4000–5000 inimese turvalisust vahetult. «Kahtlemata pikeneb piirkonna elanikele abi saamise kiirus,» ütles Klaos ja lisas, et paljud inimesed peavad abi ootama senisest 15–20 minutit kauem.
Kui Puhja komando eeldatavasti tuleva aasta aprillis oma uksed kinni paneb, jääb lähimaks komandoks Elva. Sealt jõuavad päästjad Puhja 20–25 minutiga, tõdes komandopealik Kaido Õunapuu.
Tema sõnul ei ole nende väljakutsed seotud sugugi üksnes Puhja vallaga. Tihti käiakse abis naaberkomandodel, aga ka Viljandimaal, sest naabermaakonna lähimad vabatahtlikud päästjad asuvad Kolga-Jaanis.
Et kiirus on selles töös ülioluline, näitas ilmekalt augustis Annikorus juhtunud õnnetus. Seal kukkus kolmeaastane poiss 13 meetri sügavusse veekaevu.
«Elva mehed poleks teda enam päästa suutnud,» on Puhja päästja Kalle Närska kindel. Poiss oli juba külmast veest kange, kuid Puhja päästjate väga kiire ja professionaalne reageerimine päästis lapse elu.
Päästeamet tahab komandode võimekust suurendada, koondades inimressurssi ja masinaparki suurematesse üksustesse. Komando väiksust ongi amet ette heitnud, kuid raha päästjate juurdepalkamiseks ei eraldata.
«Elupäästevõimekus puudub,» nõustus komandopealik. Näiteks suitsusukeldumist peavad tegema vähemalt kaks meest korraga ning keegi peab jääma ka välja valvesse.
Paraku ongi Puhja komandos üldjuhul tööl kaks kuni kolm meest. Tõsisemate juhtumite korral tuleb naabrid appi kutsuda.
Töökoht jääb alles
«Halb tunne on ära minna,» tunnistas meeskonnavanem Ardo Rõõm. «See on meile nagu teine kodu,» rääkis ta päästjate tööruumidest Puhja külje all briketivabriku kõrval.
Jutte Puhja komando sulgemisest on räägitud aastaid, sama kaua on mehed püüdnud sulgemist ära hoida. Nii käisid nad läbi kooli ja omandasid päästjahariduse.
Ehkki sulgemisotsus on ametlikult veel tegemata, teavad mehed, et aprillikuust kõik muutub. Õnneks ei jää keegi tööta: uued ametikohad asuvad Elva, Tõrvandi, Tartu ja Otepää komandos.
Kas Puhjas elav Rõõm läheb tööle Elvasse või leiab mööblitisleriks õppinud mees endale teise ameti, ei julgenud ta kindlalt öelda.
Kohapealse üksuse aitaks alles jätta mittetulundusühingu vorm, kuid seda peavad siis vedama juba kohalikud elanikud. Päästekeskuse juht Margo Klaos ütles, et kui samasse piirkonda luuakse vabatahtlik päästekomando, annab amet osa tehnikast nende kasutusse.
Lõuna-Eesti päästekomandode sulgemine
• Peale Võnnu ja Puhja päästekomando plaanib riik Lõuna-Eestis sulgeda ka Palamuse, Puka ja Kanepi komando. Värskas jätkab eeldatavasti senisest väiksema koosseisuga riiklik päästekomando.
Allikas: Lõuna-Eesti päästekeskus