Ahhaa keskus sai mäekõrguse võidu

«See näitab, et me oleme nii tublid,» rõõmustas Ahhaa keskuse juhatuse liige Pilvi Kolk. «Ma ei teagi, kas Tartus on olnud teist asutust, mis on olnud nii palju kordi nominent, aga pole sel konkursil kõige kõrgemat auhinda võitnud. Meile on see nüüd suur au ja meile on see väga tähtis.»

Tartu linnavalitsuse ja Postimehe koostöös korraldatud konkursi võit on Kolgi sõnul tunnustus kõikidele inimestele, kes on 14 aasta jooksul Ahhaas töötanud. «Ahhaa on aasta vanem kui see võistlus. Oleme kuldses pubekaeas nagu meie sihtrühmgi,» ütles ta.

Kas Ahhaal on plaanis veel see võistlus võita?

«Vaatame, kas õnnestub,» vastas Kolk. «Kindlasti toome igal aastal uusi näitusi, kindlasti ei jäta me teadusfestivali ega oma teadlaste ööd. Kõik need tegevused aitavad teadust inimestele lähemale tuua.»

Mais avatud Ahhaas on käinud peaaegu 100 000 inimest, see piir võib ületatud saada veel tänavu ja külastajaid on olnud seega sama palju, kui on Tartus elanikke. Keskuse külastajad pole aga sugugi üksnes tartlased. «Teisel jõulupühal oli meil järjekord uksest välja ja majas oli eesti keelt kuulda vähe – turistid,» märkis Kolk.

Postimehe peatoimetaja Merit Kopli ütles, et tänavu Tartu teoks valitud Ahhaa keskus on kindlasti tähtis kogu Eestile.

«Inimesed sõidavad Ahhaad külastama ju kõikjalt, midagi sellist mujal meie linnades pole,» ütles ta. Kopli oletas, et tänavu konkursil antud suur häälte hulk võib olla seletatav sellega, et Ahhaa oli paljudele selge lemmik ja see pani häält andma.

Veel kümme enim hääli saanud lõppeva aasta tegu said aukirja, mille andsid tegijaile kätte Tartu linnapea Urmas Kruuse ja Merit Kopli.

Rõõm märkamisest

«See on suur austusavaldus, aga näitab ka, millised on inimeste ootused,» ütles Flybe’i Helsingi lennuliini avamise tunnustamise kohta Tartu lennujaama lennuohutuse ja julgestuse spetsialist Juhan-Johhen Ross.

«Nagu iga liini avamisele eelneb analüüs, läbis ka Tartu lennujaam Flybe’i auditeerimise. Ja mida nad nägid, sellega olid rahul. See nominatsioon on austusavaldus nii linna kui maavalitsuse ametnikele, kes selle liini eest hea seisid, aga ka linnakodanikele, kes asusid selle lennuliini eest võitlema. Muidugi ka Tartu ja Tallinna lennujaama töötajatele,» lisas ta.

Ross ütles, et praeguste näitajate järgi võiks arvata, et see liin teeb lisaks tartlastele rõõmu ka lennufirmale. Liiatigi on tema sõnul lennunduses madalhooaeg ja kevadel näitajad kasvavad.

Aukirju jagati ka lennujaama naabriks ehitatud lennuakadeemia uue hoone eest. Lennunduskõrgkooli haldusdirektori Priit Mootse sõnul on sügisel avatud uus maja viinud akadeemia uuele tasemele.

«Kui sa saad kaheksateist ja saad uue maja, siis on see uus algus. Oleme nüüd täisikka jõudnud ja see võimaldab hoopis tugevamalt edasi minna,» lausus Mootse ning tunnistas, et saadud tunnustus oli natuke etteaimatav. «Oli oodata, et uusi hooneid märgatakse, ja praegune üritus näitas, et nende hulgas oli kaks rakenduskõrgkooli.»

Lisaks parema kvaliteediga õppetööle saab lennuakadeemia uues koolihoones hakata korraldama nüüd ka täienduskoolitusi. «Estonian Air on juba oma ettepanekud teinud ja praegu räägime selle üle, kuidas lahendada uute lennukite ostmisega kerkivat pilootide probleemi. Võib öelda, et tunneli lõpus paistab ka meile nüüd valgus,» lausus Mootse.

Teine aukirjadega tunnustatud uus hoone kuulub tervishoiukõrgkoolile.  

Sebe juhatuse esimees Kul­­dar Väärsi rõõmustas selle üle, et uute busside tulek on linnarahvale silma jäänud.

«Eesmärk ju ongi, et ühistransport oleks tartlastele nauditav teenus, et oleks põhjust autot koju jätta ja bussiga oma käigud ära teha,» ütles ta. «Suund ongi selgelt sinnapoole. Bussisõitjate arv on Tartus aastaga neli-viis protsenti kasvanud, see on suur kasv.»

Sebe Tartu linnaliikluse juht Üllar Kaljuste lisas, et tänu uutele bussidele on Tartu tänavapilt muutunud selgelt korrastatumaks ning bussid on kaugelt äratuntavad. «Tean palju sõpru-tuttavaid, kes on hakanud bussiga sõitma, ja mis salata, teen seda nüüd ka ise,» lausus ta.

Aukirjad said ka kaks busside kujunduse loonud kunstitudengit. Daniel Viinalass leidis, et on väga tore, kui linnarahvas busside uut kujundust märkas ja pidas seda tunnustust väärivaks. Busside kujunduse kaasautor Lauri Sarak ütles, et lõpptulemusega olid nad ise ka rahul.

Suvisesse Tartusse peomelu süstinud Europeade’i peakorraldaja Ants Johanson rääkis, et Europeade andis võimaluse näha eeskätt erinevaid kultuure, nägusid ja rahvariideid, lisaks rahvatantse.

«Miks on hea, et Tartu võttis siiski selle kuluka ettevõtmise korraldada? Aga seepärast, et põõsatelegraaf, see suust-suhu-informatsioon, levitas teadmist, et Eestis on vahva käia. Rahvakultuuri hoidmine oli tantsijaile kindlasti oluline, publikule oli aga tähtsaim melu, mida lisasid Europeade’ile hansapäevad,» rääkis ta.

Eakaim aukirja pälvija oli 200 aasta vanune Tartu tähetorn, tartlased tunnustasid selle väärika ajalooga hoone renoveerimist muuseumiks.

Tähelepanu spordile

Viimased neli aastat Tartus õppinud ja treeninud seitsmevõistleja Grit Šadeiko ütles, et saadud tiitel tuli talle suure üllatusena. «Ma ei arvanud, et minu saavutus tervele Tartule nii palju korda läheb, aga tundub, et mind on nüüd lõplikult Tartu elanikuks võetud,» naeris ta ning lisas, et tartlaste tunnustus annab talle juurde motivatsiooni veelgi suuremaid tegusid korda saata.

«Ma loodan tiitlivõistlustelt ikka veel medaleid saada ning kuna noorteklassist olen nüüd välja kasvanud, siis võiks need täiskasvanute võistlused olla,» lausus Šadeiko, kes osaleb järgmisel suvel ka Londoni olümpiamängudel. «Raske öelda, mis on Londonis minu eesmärk. Medalit on veel raske loota, aga kindlasti ma lähen sinna paremat punktisummat püüdma. Ma loodan, et suudan järgmisel aastal Eesti rekordit parandada.»

Aukirjaga läks Tartu raekojas peetud aktuselt koju ka veemotoäss Sten Kalder, kes võitis tänavu MMil kuldmedali OSY 400 klassis.

Tamme staadioni tribüünihoone eest tänukirja vastu võtnud SA Tartu Sport juhataja Meelis Jukk ütles, et igal korralikul linnal peab olema kirik, raekoda, raudteejaam ja staadion. «Nüüd ongi Tartul staadion, mis väärib staadioni nimetust,» lausus Jukk ning lubas, et tulevikus saab Tamme staadionil näha kõrgetasemelisi spordivõistlusi. Näiteks eeloleval suvel peetakse Tartus Balti jalgpallimatš.

Lähiajal peaks Tamme staadionil lahti minema ka ministaadioni ja mänguväljaku ehitus ning kõrvalhoone renoveerimine. «Alles siis, kui need saavad ka tehtud, võime öelda, et staadion on lõplikult valmis,» ütles Jukk ning lubas tähtajaks järgmise aasta suve.

«Kirbuturu lood»

Selle aasta kümne väärikaima teo hulka jõudis ka Emajõe-äärse täika sünd, mille eestvedajaks oli telesaatejuht Maire Aunaste. Töökohustuste tõttu Tallinnas viibinud Aunaste ütles Tartu Postimehele, et on tartlaste tunnustuse üle väga rõõmus.

«Kuna ma olen Tartust pärit, siis ma tahtsin teha midagi sellist, mis jääb, ning kuna tartlased seda tunnustasid, siis ma usun, et see oli õige asi õigel ajal ja õiges kohas, mis võikski jääda,» rääkis Aunaste, kelle asemel võttis raekoja saalis aukirja vastu tema ema Heljo Ütt.

Järgmisel suvel lükkab Aunaste samasuguse vanakraamituru käima ka Pärnus ja Tallinnas ning Eesti Televisiooni eetrisse jõuab saatesari «Kirbuturu lood».

10 + 10 auhinda
• Tartu aasta teo kandidaatidele oma hääle andnute seast loosisid nii Postimees kui ka Tartu linnavalitsus kümme meenevõitjat.
• Linnavalitsuse meene saavad Karin Tamm, Kristel Kübar, Andre Merilaid, Kadi Kreis, Jane Tammemets, Merike Balder, Lea Reinojaan, Kristina Avdonina, Heidi Raimla ja Ave Tihane.
• Postimehe meene saavad Leili Hüva, Luule Kaasik, Ülo Sarap, Matti Kala, Enn Lillemets, Kersti Arend, Meelis Tuul, Marju Keerd, Rein Suits ja Valve Hirmat.
• Meened saab kätte tööpäevadel Tartu infokeskusest raekoja esimesel korrusel.