Remont muutis kõnnitee Emajõe ääres mülkaks

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülejõe pargi Emajõe-äärne kõnnitee on remonditud niisuguseks mülkaks, et kõndida saab vaid kõnnitee äärtes.
Ülejõe pargi Emajõe-äärne kõnnitee on remonditud niisuguseks mülkaks, et kõndida saab vaid kõnnitee äärtes. Foto: Margus Ansu

Ajal, kui Tartu linnavalitsus räägib Emajõe kallaste elavdamisest, on Ülejõe pargi kallasrajast saanud ebaõnnestunud remondikatsete tagajärjel porimülgas, mis sunnib teed otsima muru peal.

«Ma ei saa aru sellest, mis siin tehtud on,» ütles eile kaldaäärse kõnnitee serval kõndides kuivemaid kohti valinud Ervin Org. Samal ajal jalutas kõnniteed ääristava puuderea taga lapsevankriga naine.

«Enne olid lombid, aga nendest sai normaalselt mööda kõndida,» ütles Org. «Mitte et vanasti oli hea, aga see, mis nüüd on, ei ole ka hea. See mõjub saabastele, ma lähen linna ja näen välja nagu äsja põllu pealt tulnud talumees. Varem käisin siitkaudu jooksmas, aga siin ju ei jookse.»

Porirada algab umbes Treffneri ausamba kohalt ja ulatub Oeconomicumini. Ja seni viimaseks panuseks mülka rajamisel oli üleeile teele laotatud purustatud kruus. Enne seda oli sel kõnniteel katsetatud paekivisõelmeid, kuid veelompi kallatuna moodustus vedela betooni taoline ollus.

Nagu selgub, algas kõik Tartu haljastuse peaspetsialisti Inga Kiudorfi murest, et kui kõnnitee suured lombid külmuvad, on kõik üks liuväli. Ta andis märku Ülejõe parki hooldavale ISS Eestile, kellel on linnaga sõlmitud lepingu järgi kohustus parandada aastas 50 ruutmeetrit kõnniteid hooldatava pargiala hektari kohta. Linn ei pea remondi eest eraldi maksma.

Kiudorf andis soovituse täita lombid purustatud kruusaga, kuid seda ei olevat õnnestunud hankida ja lompidesse pandi paekivisõelmeid. Kui selgus, et see ei lähe mitte, kaeti probleemsed kohad purustatud kruusaga.

«Üritatakse midagi teha, aga ükski asi ei õnnestu. Seal oli enne mülgas, siis hakati materjale peale panema, aga kõik tõmbavad lompide vee sisse. Kalle jõe poole on olematu. Ei kujuta ette, et enne külmumist head lahendust saaks,» ütles Kiudorf. «Võib-olla aitaks, kui killustikku sisse rullida.»

Kohe ei tahetud killustikku kasutada sellepärast, et see jääb teele sõmeralt ja lükataks sahkamisega minema.

«Ma usun, et saab kindlasti korda, ma ei julge tähtaegasid ütelda, sest karjäärid, kust saaks täitematerjali, on talvehooajaks kinni pandud. Täitematerjali, mis oleks ülihea, on keeruline hankida,» ütles ISS Eesti ASi Lõuna regiooni juhataja Peeter Järve. «Konsulteerime linna teedeteenistusega, mis võiks olla lahendus. Lepingu järgi peame ära uhutud teekatte taastama, aga ei ole öeldud, mis materjal peaks selleks olema.»

«Läksime head tegema, aga välja kukkus nagu alati,» ütles linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pool.

Tuleval sügisel peaks aga see mure olema unustatud, sest linn plaanib alustada kevadel Kaarsilla ja Oeconomicumi vahelise kaldaala põhjalikku remonti ning kõnnitee saab projekti järgi betoonkividest katte.

Reede lõuna paiku algas samal kõnniteelõigul uuesti ehitus. Töömehed katsid pehmet kõnniteed killustikuga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles