Maestro Aadu Regi oli viimased paar nädalat Kesk-Soomes Oulu haiglas, sest kukkus kodus Oulu lähedal ja sai peapõrutuse. Peaaegu iga päev küsis ta tütar Maialt, millal tuleb Tiit. Nad olid kokku leppinud kohtumise 30. oktoobriks, et tähistada maestro 99. sünnipäeva.
Ei läinud päris nii, nagu kavatsetud. Tema õpilane Tiit Veigel võttis Soome-sõidu ette eile, et tuua Aadu Regi täna sünnimaale puusärgis. Teeneka muusiku ja pedagoogi süda seiskus haiglavoodis 10. oktoobril.
Eelmine kord tõi klarnetist ja muusikaõpetaja Tiit Veigel maestro kodusesse Eestisse tänavusuvisel pööripäeval. Nimelt oli võidupühal kavas Aadu Regi marsi «Koidab hommik» suurejooneline ja särav esiettekanne. Ta kinkis selle marsi Tartu linnale.
Eesti kaitseväe orkestri peadirigendi kolonelleitnant Peeter Saani käe all kõlas see helitöö pärast võidupüha paraadi Vabaduse puiesteel Tartus vigurmarssimise võimsas lõpuosas, millest võtsid osa meie kaitseväe orkestri kõrval politsei- ja piirivalveameti orkester, Soome mereväe orkester ja Läti kaitseväe orkester.
«Maestro andis meile vabad käed, et me võiksime aastal 1989 kirjutatud marsi tänapäevasesse versiooni orkestreerida. Selle tegi Pärnu orkestrijuht Mati Põdra. Maestro oli pärast ettekannet õnnelik ja väga rahul,» meenutas dirigent Saan.
Aastal 2005 Tartu aukodanikuks nimetatud Aadu Regi vaatas laulupeotule püramiidi lähedal ratastoolis istudes ka Tartu laulupidu aastal 2009. Avaloona kõlas tema marss «Põhjala».
Peo puhkpilliorkestrite üldjuhi, puhkpilliorkester Tartu peadirigendi Margus Kasemaa andmetel oli see helitöö olnud 70 aastat kaotsis. Selle oli üles leidnud Peeter Saan, kes tegi ka nüüdisaegse seade.
Aadu Regiga varem ja hiljemgi koostööd teinud Kasemaa sõnul oli maestro väga erudeeritud ja mitmekülgne, humoorikas ja heatahtlik inimene, väga hea õpetaja ja dirigent. «Ma arvan, et ta oli üks Tartu linna suurkujusid,» lisas dirigent Kasemaa.
Poole oma töisest elust, 40 aastat oli Aadu Regi seotud Elleri kooliga. «Ta oli ääretult heasüdamlik ja väga seltskondlik, üks neist, kes lõi koolis särava õhkkonna,» meenutas Elleri kooli direktor Kadri Leivategija. «Ta oli väga armastatud kolleegide ja õpilaste hulgas. Tema ümber kihas kogu aeg elu.»
Peale rohkete õpilaste jäi Aadu Regist maha arvukalt teoseid orkestrile, sooloinstrumentidele, ansamblitele, vokaal- ja koorimuusikat.
Ta jõudis täiustada puhkpilliõpetuse ja dirigeerimise metoodikat ning avaldada sellekohaseid raamatuid. Samuti tegi ta mitmele kirjastusele noodigraafikat, avaldas muusikateemalisi artikleid ja arvustusi. Aastal 2000 ilmus Aadu Regi mälestusteraamat «Muusikast ja muust».
«Ta oli ihult väike, aga hingelt suur,» meenutas Tiit Veigel. «Ta õpetas meile ka seda, kuidas olla inimene, kuidas väikeste igapäevaste raskustega toime tulla, kuidas näha maailma...»
Matusetalitus algab esmaspäeval, 17. oktoobril kell 13 Jaani kirikus. Muusikutena annavad oma osa Urmas Taniloo, Tartu Keelpillikvartett ja klarnetistide ansambel.
Raadi kalmistul mängib puhkpilliorkester Tartu.
Aukodanik
Aadu Regi
3. XI 1912 – 10. X 2011
• Sündis 3. novembril 1912 Tallinnas.
• Õppis 1930–1935 Tallinna konservatooriumis klarnetiklassis.
• Vanemuise teatri orkestris hakkas mängima aastal 1944, oli dirigent 1945–1951.
• Abikaasa Meta (1917–1985) oli lauljana Vanemuises ametis 1942–1961.
• Viibis Stalini ajal viis aastat vangilaagris.
• Oli 40 aastat Tartu muusikakooli klarneti- ja orkestriklassi õppejõud.
• Juhatas aastaid Tartu muusikakooli puhkpilli- ja keelpilliorkestrit, Tartu ülikooli sümfooniaorkestrit ning kultuurihoone puhkpilliorkestrit, millest kasvas välja puhkpilliorkester Tartu.
• Pälvis aastal 1989 Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetuse, aastast 2005 Tartu aukodanik.
• CD «Maestro Aadu Regi 95. Tervitus, noored sõbrad» ilmus aastal 2008.
• Võidupühal 2011 kinkis Tartule marsi «Koidab hommik», mis tuli samal päeval esiettekandele.
• Suri 10. oktoobril 2011 Oulus.