Kui puud või kivid saaksid inimkeeli pajatada kõigest sellest, mis aegade jooksul nende läheduses toimunud, mis head või halba juhtunud, siis ehk oleksime targemad ja mõistvamad. Igal paigal ja ajal on oma lugu.
Nõukogude aeg muutis kooli kombinaadiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd rõõmustab silma, et Narva mäel katedraalina kõrguva, 127 aastat tagasi ehitatud Peetri kiriku (1884) torn saab taas väärika väljanägemise. Käsil on hoone katuse ja torni restaureerimine. Rahva seas tehtud korjanduse, neilt saadud annetuste ja kingituste abiga ehitatud kirik valmis lõplikult 1903. aastal, kui kogudusele oli jõukohane käsile võtta ka torniehitus.
Mis aga saab kiriku aias asuvast kunagise eestikeelse algkooli hoonest? Venestusajal, 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul püüdsid need eesti haritlased, kes seotud Tartu Peetri kogudusega, asutada Ülejõe lastele kooli, kus algharidust antaks eesti keeles.
110 aastat tagasi, ühel koguduse peakoosolekul oktoobris 1901 võetigi koguduse eestseisja doktor Heinrich Koppeli energilisel algatusel kooli asutamise küsimus päevakorda.
«Igal aastal kuuleme ikka uuesti, kui palju lapsi koolide puudusel ei ole koolidesse pääsenud. Suurem jagu selle puuduse tundjatest on just meie koguduse liikmed. Kuhu peavad niisugused vaesed lapsed minema, mis peab neist saama?» küsinud Koppel, nagu on lugeda kooli kroonikaraamatust.
Esimene algkool
105 aastat tagasi, septembris 1906, tänu sellele, et Riia õpperingkonna rahvakoolide valitsuse jäigast vastuseisust hoolimata ei taganenud kooli asutamiskomisjon oma taotlustest, sai võimalikuks Peetri koguduse emakeelse algkooli avamine. Visadus viis sihile.
Kingsepp Goldbergi majas üüritud ruumides asus õppima 81 last, kes olid kas käsitööliste, tööliste, kaupmeeste, talunike või ametnike lapsed.
Peetri koguduse kooli õppekavas oli lugemine, kirjutamine, rehkendus, maade- ja loodusõpetus, laulmine, näputöö ja kehaharjutus ning vene keel ja ka saksa keel (viimane oli vabatahtlik). Lisaks igas klassis kindlalt ka kolm usuõpetuse tundi nädalas.
Oma maja
1910. aasta sügisel aga võis kool alustada õppetööd oma koguduse liikmete rahalisel ning ohvrimeelsete annetuste toel ehitatud uues majas. Kool allus Riia õpperingkonna rahvakoolide valitsuse direktorile.
Õnnelikult tänini säilinud, väga kauni kalligraafilise käekirjaga ja päevakajalise täpsusega talletatud kooli kroonikaraamatus algab iga uue õppeaasta sissekanne sõnadega:
«Kool asub Peetri tänavas uues majas, Peterburi tänava puiestee ääres avaral platsil, otse Peetri kiriku kõrval. Koolimaja on punasest telliskivist kolmekordne ehitus, Peetri koguduse omandus. Seega asub Peetri kool oma majas.»
Uus nimi – 10. algkool
1. juulist 1918 pandi Tartu linnas esimest korda maksma alghariduse sundus ja kõik Tartu linna avalikud algkoolid muudeti maksuta rahvakoolideks. Ühtlasi muutis koolivalitsus senised neljaklassilised segaalgkoolid eraldi poeg- ja tütarlaste koolideks. Peetri koguduse kool jäi tütarlaste kooliks ja sai endale uue nime – Peetri kool. Tartu linna 10. algkool.
Kool tegutses edaspidi linna koolivalitsuse alluvuses, kuid paiknes endiselt Peetri kogudusele kuuluvas leerisaaliga majas. 1926/27. õppeaastast käis õppetöö juba kuueklassilise algkooli õppekava järgi.
Tugeva algharidusliku vundamendi loomine tulevastele Eesti Vabariigi kodanikele kestis Peetri koolis 1944. aastani.
Esimese vigastuse sai koolimaja 1941. aasta suvel. Hoone hõivas ja korrastas sõjavägi. Koolipere aga jaotus linna teistesse kooliruumidesse, kus õpinguid jätkati õhtupoolse vahetusena.
1944. aasta septembri pommitabamus oli aga rängem, õpetajad ja õpilased siin enam kooliaastat jätkata ei saanud.
Kool muutub tehaseks
Need, kes sündinud sõja ajal või pärast sõda, ei pruugi üldse teadagi, et Peetri kiriku kõrval asuvas hoones on tegutsenud Tartu linna esimene emakeelne algkool.
Ja ka need tartlased, kes pole eriti süvenenud Ülejõe tänavapilti, ei tea seda, et pärast sõda seati Peetri 33 koolihoones sisse Tartu Metallitööstuse Kombinaadi kontor ja tehnilise portselani osakond.
Leo Vaigla koostatud tehase tegevusülevaatest on lugeda, et 1949. aasta augustis käis tehase direktor Randmets vaatamas Peetri tänavas asuvat Peetri kiriku leerisaaliga koolimaja. Järeldus oli: seda saab kohendada. Edaspidine aga näidanud, et taastamiseks valitud varemed nõudsid kallist ning tülikat toestust.
1954. aasta algul kolis kombinaadi keskus Komsomoli (Kroonuaia) tänavast Peetri 33 taastatud ja ümberehitatud hoonesse. 1956. aastal sai kombinaadist Tartu Keraamikatehas, 1960. aastast on ettevõttel uus nimi – Tartu Ehitusmaterjalide Tehas. Selle Peetri tänava tsehhis hakati tootma portselanist elektriinstallatsiooniseadmeid ja suveniire.
1961. aastal asus Peetri tänava tsehhi juhatama Tartu Ehitustehnikumi keraamika eriala lõpetanud Rein Pihl, kes juhatas töövägesid üle 25 aasta. Oli küll nõukaaeg ja piirid kinni, kuid energiline tootmisjuht pääses välismaale. Käis Leipzigis ja tutvus portselanitootmise tehnoloogiatega. Sõlmis kokkuleppeid, tellis seadmeid. Ulatus ka Meisseni tehase valmistoodangut vaatama.
Läinud nädalal liikusime koos Peetri koguduse õpetaja Ants Toominga ja endise tootmisjuhi Rein Pihliga kunagise keraamikatsehhi ruumides. Pihl rääkis kirglikult oma elutööst: «Meie toodang oli nõutud üle terve Nõukogude Liidu. Selle järele tunti vajadust isegi Vladivostokis. Jäi mulje, nagu mujal polekski portselanist elektrividinaid tehtud.»
Pihli ajal hakati Peetri tänavas valmistama ka nõukaajal elevust tekitanud värviliste piltidega suveniirklaase. Kasinas tarbeilu keskkonnas tellisid neid tähtpäevadeks ametiasutused, koolid ja tehased.
Mitte korterid, vaid haridus
1996. aastal sai Peetri kogudus oma ajaloolise koolimaja tagasi. Mis nüüd siis kunagisest ohvrimeelsete tartlaste säästude toel ehitatud koolihoonest saab?
Õpetaja Ants Tooming andis lootust ja arutles, et uus katus ja seinad pole ju probleem. Hoopis hoone sisu on tõsisem teema. Luksuskorterite ehitamine sellesse hariduse andmiseks püstitatud hoonesse oleks liiga kerge järeleandmine.
Eesmärk on avada siin jällegi kool. Tugev kool riiklikult kehtiva õppekavaga, kuid mitte eliitkool. Kindlasti peab õppeainete seas olema religiooniõpetus. Koolis peab hästi kasvatatud inimeseks saamist toetama muusika ja sport. Niisuguse vastutava ülesande täitjad, koolijuht ja õpetajad, aga peaksid saama oma töö eest hästi tasustatud.
Õpetaja Ants Tooming ütles, et koguduse juurde on moodustatud kooli taasavamise algatusrühm. See pole veel koolikomisjon, vaid esialgne mõttekoda.
Ajaratas liigub jälle kooli suunas
Oleme ringkäigul tegevuse lõpetanud ehitusmaterjalide tehase Peetri tänava tsehhis, kus toodeti portselanist elektriinstallatsiooniseadmeid ning suveniirklaase. Oleme jõudnud kunagise tsehhijuhataja Rein Pihli (vasakul) kabinetti.
Pihl ütles, et tema elu parimad tööaastad jäid lähiminevikku. Praegune Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming aga peab oma missiooniks selles koguduse liikmete raha ja annetustega koolimajaks ehitatud ja üle 30 aasta toiminud koolihoones tugeva kooli taastamist. (TPM)