Eesti suurim lõhe omavalitsuste võimekuses laiutab Tartumaal, kus Tartu ja selle ümbrus on üle-eestilises pingereas esirinnas, kuid maakonna ääreala, Peipsi-äärsed omavalitsused, jääb pingerea lõppu.
Tartumaal eristub tugev tuum ja nõrk ääreala
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tartumaa on selgelt suurimate lõhedega maakond Eestis. Siin on tugev tuum – Tartu ja selle lähiümbrus – ning nõrk ääreala,» nentis siseministeeriumi tellimusel valminud uuringu üks tegijatest, firma Geomedia analüütik Veiko Sepp.
Sepp rõhutas, et uuringu tulemused ei peegelda seda, justkui oleks üksikisikul Peipsi ääres oluliselt halvem elada kui mujal.
Pigem näitab uuring Sepa selgitusel omavalitsuste kollektiivset tugevust. «See viitab, kuivõrd suutlik on omavalitsus elanikele teenuste osutamisel,» märkis ta.
Võimekaimad
Tartumaa võimekaim omavalitsus on üle-eestilises pingereas kaheksandal kohal asuv Ülenurme vald, mis edastas läinud aasta indeksi põhjal esimest korda Tartu linna.
Tartu linn langes koha võrra allapoole, üheksandaks.
Tartu linnapea Urmas Kruuse sõnul ei ole niivõrd oluline, kas linn on pingereas seitsmendal, kaheksandal või üheksandal kohal. Tähtis on hoopis see, kuidas linlased ise elukeskkonnaga rahule jäävad – viimasega on linlased meeri sõnul uuringute järgi üha enam rahul.
«Aga see ei tähenda veel, et meil poleks ambitsiooni ka võimekuse pingereas kõrgemale pürgida,» lausus Kruuse. «Tartu roll on olla selgelt strateegiline tõmbekeskus, mis suudab ka teisi omavalitsusi järele vedada.»
Raha napib
Tartumaa kõige vähem võimeka, üle-eestilises pingereas tagantpoolt kolmandal kohal asuva Peipsiääre valla vanem Niina Baranina ohkas alustuseks sügavalt uuringu tulemusi kuuldes.
Ohkele järgnes vaikus ja veel üks ohe. «Nu ei ole võimalik muud moodi. Väga raske on,» ütles ta.
«Raha ei ole, probleeme on palju: koolimaja vaja remontida, rahvamaja vaja remontida, spordiväljak vaja – kõike on vaja, aga raha ei ole, vot,» tunnistas Baranina, et vald on tõepoolest nirus seisus.
Umbes 880 elanikuga Peipsiääre valla elanikest 60 protsenti on pensionärid.
«Töötavaid inimesi on vähe. Tulumaksu tuleb vähe. Seetõttu pole ka raha,» märkis vallavanem. «Kuidas me seda elu siin paremaks teeme siis?»
Seisev vesi
Analüütik Veiko Sepa sõnul on arusaadav, et pisike Peipsiääre ei suuda iialgi olla sama võimekas kui suur Tartu linn.
Ometi ei tähenda see, et väiksemad omavalitsused võiksidki käed üles tõsta ja öelda, et nad on väiksed, raha pole ja ei jõua.
«Eestis on küll näiteid sellest, kuidas sama suurusega omavalitsused saavad väga erinevalt hakkama. Piirid on: Meeksi ei saa Ülenurmeks, aga areneda saab, kui kogukond selle tõsiselt ette võtab,» rääkis Sepp.
Kui vähem võimekas vald on olukorraga rahul ja leppinud, tekib Sepa selgitusel nii-öelda seisev vesi, mis takistab arengut.
Edenemiseks oleks omavalitsustesse Sepa sõnul vaja juurde uusi, eriti linnadest tulnud inimesi.
«Kohapeal omal jõul elu täiesti ümber mõtestada on väga raske,» nentis Geomedia analüütik.
Siseministeeriumi tellimusel Geomedia tehtud kohalike omavalitsuste võimekuse uuringus analüüsiti omavalitsusi 29 näitaja põhjal.
Arvesse võeti muu hulgas elanike arvu, sissetulekuid, töötuse määra, omavalitsuse finantsolukorda, kohalikku majandust ja omavalitsuse teenuseid, näiteks haridusvõimalusi, aga ka seda, kas kohalikel on võimalik käia ujulas või apteegis.
Arvamus
Reno Laidre
Tartu maavanem:
Eks me kõik taha, et igas Tartumaa linnas ja vallas oleks võrdselt hea elada, aga paratamatult saja elanikuga Piirissaare ei ole kunagi nii võimekas kui umbes 100 000 elanikuga Tartu. Erinevused on mõõdapääsmatud, kuid need ei tohiks olla nii suured.
Eesmärgiks võiks olla aidata Tartumaa nõrgemaid valdu nii palju järele, et nad oleksid Eesti keskmiste omavalitsuste hulgas, mitte kõige lõpus.
Kuidas seda teha? Üks arengu mootor on kindlasti Tartu kui tõmbekeskus, mis veab teisi omavalitsusi järele.
Aga mis veel? Sellele ma ei oska praegu head vastust veel anda.
Oleme uuendamas Tartumaa arengustrateegiat ning tahame koos ettevõtjate, riigiasutuste juhtide, omavalitsuste ja Tartumaa inimestega sellele küsimusele hea vastuse leida 2012. aasta lõpuks, mil arengustrateegia saab uuendatud.