Laupäeval tuli kinos Ekraan esimest korda Tartus linale dokfilm Tallinnas tegutseva linnaosaseltsi Uus Maailm viimase viie aasta rõõmudest ja vaevadest. Ka Tartus tegutseb samalaadseid ühendusi.
Linastus unistus uuest maailmast
11. oktoober 2011, 17:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartlaste ühendused tunduvad Uue Maailma seltsiga võrreldes alalhoidlikumat ja vähem radikaalset joont järgivat. Uus linateos ei ole siiski õppefilm Tartu linnaosaseltsidele, vaid ennekõike üks ilus elus lugu unistajatest ja armastajatest.
Režissöör Jaan Tootsen on jälginud Uue Maailma noorte tegemisi viiel aastal, salvestanud 250 tundi videosse ning tulemuseks on poolteist tundi puhast kulda. Seda nii teostuslikus, sisulises kui ka puht inimlikus ja emotsionaalses plaanis.
Inimlik ja eluline
Vaataja ei näe roosamannalist ja lillelõhnalist ringvaadet, reklaamfilmi või projektiaruannet. «Uus Maailm» on väga eluline linalugu, mis kõnetab kõiki, kes on üritanud siin riigis midagi korda saata puhtalt seepärast, et mõni vajalik asi tehtud või parem saaks.
Filmis näeme seda, kuidas projektiühiskond head ja ilusad ideed bürokraatiaga lämmatab ning kuidas tegijate entusiasmi- ja energiakraanid aeglaselt, kuid järjekindlalt kinni keeratakse.
Näeme, mis saab siis, kui jõuab kohale, et iga päev peaga vastu seina joosta ei olegi nii tore, ja kui ühel hetkel lihtsalt enam ei jaksa. Kui rõõmu pakkunud töö muutub vastikuks ja armastus otsa saab. Viie aastaga jõuab nii mõndagi juhtuda.
Uue Maailma noored tahtsid luua linnas sidusat ja inimsõbralikku kogukonda. Tahtsid, et kodu ei oleks teatud ruutmeetrid korteripinda, vaid terve kodutänav või -linnaosa. Ei ole ju liiga palju tahetud?
Tuleb välja, et on küll, sest kohe tulevad tige naabritädi, politsei, linnaosavalitsuse ja linnavalitsuse küündimatud ametnikud ning asuvad sinisilmsete entusiastide teele takistusi loopima. Miks? Küllap sellepärast, et nii on meil kombeks.
Ent sellest hoolimata ajab Uue Maailma idee juured alla ning puhkeb peagi õitsele. Elanikud võtavad tänavad autode käest tagasi ja muudavad linnaosa väikeseks armsaks külaks. Selle saavutuse hinnaks on aga tülpimuse teke, ühisomandi eest vastutamise probleemid ja inimsuhete purunemine.
Ühel hetkel saab lapsepõlv otsa ning Uue Maailma seltsimaja segasummasuvilast saab raha neelav ja lagunev, külm ja kütmata hoone, millega keegi enam ei taha tegemist teha. Inimesed väsivad ära ja lähevad tülli. Minnakse lahku ja minnakse ära. Tullakse tagasi.
Režissööri kohalolek
Jaan Tootsen on salvestanud imelist materjali, mille puhul on kohati väga raske uskuda, et stseenid polegi lavastatud. On näha, et ta on kogu aeg kohal olnud, protsessis osalenud, kõike filminud.
See pidev kohalolek on tinginud ka selle, et kõik tegelased on vabad ja siirad, neis pole kaamera ees oleku krampi, teesklust ega kinnisust. Tootsen on oma kaameraga moodustanud orgaanilise osakese Uuest Maailmast. Erinevalt paljudest teistest tõsielufilmijatest ei ole ta usaldust kuritarvitanud.
Suurimad plusspunktid saab Tootsen õrnuse ja peenetundelisuse eest, millega ta filmi tegelasi kohtleb. Ausalt, aga mõistvalt ja lugupidavalt. Kedagi ei heroiseerita, kedagi ei naeruvääristata. Inimestel lastakse lihtsalt olla. Olla, unistada, armastada ja pettuda.
«Uus Maailm»
• Režissöör Jaan Tootsen, stsenaristid Jaan Tootsen ja Jaak Kilmi, operaatorid Mihkel Soe, Jaan Tootsen ja Jaak Kilmi, helilooja Sander Saarmets.
• 88 minutit, Kuukulgur Film, oktoober 2011.
• Vaadata saab praegu Tallinna kobarkinos ja Sõpruses ning Tartu kinos Ekraan.