Tartu arstid päästsid pihkvalanna lapse

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastsündinu
Vastsündinu Foto: Priit Simson.

Tartu arstid aitasid ilmale kodumaal kahes haiglas abita jäänud pihkvalanna enneaegselt sündinud lapse.

Augusti alguses käis Pihkvas elav Irina koos sõbrannaga Peterburis tulevase lapse jaoks sisseoste tegemas, kirjutab fontanka.ru.

Kuuendat kuud rase naine tundis end hästi ning ka tema rasedust jälgiv arst ei olnud pika sõidu vastu. Tagasiteel hakkas naine end aga ootamatult halvasti tundma ning mõned kilomeetrid enne Luga linna hakkas naise kõht tugevalt valutama ning üsna pea tulid ära ka looteveed.

Sõbranna viis naise lähimasse Luga haiglasse, kuid seal keelduti naist vastu võtmast, neid ei lastud isegi mitte vastuvõttu. «Lävele vastu tulnud naisarst ütles, et kui olete Pihkvast, siis las seal teid ka aidatakse,» meenutas naine. Šokis naised ei hakanud arstiga vaidlema, istusid autosse ja sõitsid kodu poole. Kannatades sõitis naine 100 km kaugusele Pihkvasse, kus läks kohalikku haiglasse.

Pärast mitmetunnilist ootamist vastuvõtus öeldi naisele, et last päästa ei õnnestu ja tuleb valmistuda raseduse katkestamiseks. Naise sõnul teadis ta, et 24. rasedusnädalal on sünnitus keeruline ja sündinud laps ei pruugi ellu jääda, kuid rasedust katkestada ta siiski ei soovinud. Rääkinud arstile oma kahtlustest, soovitas see tal endale uue haigla otsida, kus võetakse vastutus sellise sünnituse eest.

Omal vastutusel haiglast lahkunud naine sõitis koos sõbrannaga Eesti piirile, kus palus meedikute abi. Piirilt saadeti naine mõne minuti pärast edasi Tartu sünnitushaiglasse. Tartu arstid nõustusid naise sooviga mitte katkestada nii kaua kantud rasedust.

Algul püüdsid arstid raseduse loomulikku kulgu taastada, kompenseerides lootevete kaotust, kuid seejärel otsustati sünnitus esile kutsuda.

Meedikud aitasid ilmale täiesti terve põnni, kes viidi intensiivraviosakonda ja vajas haiglaravi, kuid hiljem on kenasti kosunud.

«Loomulikult minu kindlustus Eesti arstide teenuseid ei kata. Nii et see oli tasuline teenus. Aga kas asi on tõesti rahas?» rääkis naine. «Tuleb välja, et meie maal on küll tervishoid tasuta, aga mis abi see on? Mis demograafilise olukorra paranemisest me siin riigis võime unistada?»

Tartu Ülikooli Kliinikumist kinnitati Postimehele, et 2. augustil kuuendal raseduskuul sündinud poiss on jätkuvalt nende hoole all ja kosub. Pressiesindaja Kristi Taela sõnul polnud sünnitus meedikute hinnangul keeruline, pigem on selleks enneaegsena sündinud lapse ravi. Praegu pole veel võimalik öelda, millal pisipõnn koju pääseb.

Lapse raviga seotud arve tasumiseks on haiglal olemas kokkulepe sotsiaalministeeriumiga. Sünnitusarve on naine juba ise tasunud.

Venemaalt pärit sünnitajaid on pressiesindaja sõnul olnud ka varem ning viimasel kahel aastal on nende arv jäänud viie ringi. Üldjuhul on tegemist naiste teadliku valikuga. Enne sünnitust käiakse haiglaga tutvumas ning hiljem tasutakse arve ise. Kliinikumi kinnitusel oli ka Irina käinud juba nende sünnitusmaja võimalustega tutvumas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles