Kalur Aivar Lepik (pildil) oli täna pärastlõunal üks neist meestest, kes tuhandeid noori angerjaid Saadjärve aitas asustada. Ta lasi Jõgevamaa ja Tartumaa piiril koos oma kolleegi Kalle Bruusiga Saadjärve ligi 11 000 angerjat.
Kalurid sõidutasid noored angerjad uude elukohta
29. september 2011, 16:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks täiendati täna ka Jõgevamaa Kuremaa ja Kaiavere järve, Võrumaa Vagula järve ning Võrtsjärve angerjavarusid. Viimasesse veekogusse lastakse täna õhtul ligi 150 000 angerjat, kelle keskmine kaal oli 4,26 grammi.
«Angerjate asustamise eesmärk on suurendada nii püügivõimalusi kui ka kudemisrändele minevate angerjate hulka,» selgitas täna ühe järve äärest teise äärde sõitnud keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti. «Angerjate hulga suurendamine loob eeldused ohustatud liigi seisuses oleva Euroopa angerja varu looduslikuks taastootmiseks.»
Kokku asustati täna ülalnimetatud järvedesse ligi 180 000 Triton PR ASis ettekasvatatud 2,5–3-aastast noorangerjat. Tegemist on järvedega, kus käib kutseline kalapüük.
Angerja asustamist toetab Euroopa kalandusfond aastatel 2011.–2014 kokku 255 646 euroga.
Peale angerja asustatakse neil päevil Eesti veekogudesse ka karpkala ja jõevähki. Karpkala ja jõevähi asustamist rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.