Raadio Tartu – 69,6 ja 100,2 MHz

«Lõpuks võitlesime välja veerand tundi, aga ikka tundsin, et Tartule tehakse liiga, ja olin üsna tige,» lausub Lään, kes töötas kaheksakümnendate lõpul Eesti Raadio Tartu stuudio pealikuna.

Lääne pahameel oli arusaadav, sest Tartu elu laiemaks kajastamiseks raadioeetris oli olemas nii huvi kui ka potentsiaal. Eesti Raadio Tartu stuudios töötasid teiste hulgas näiteks Tiina Kaalep, Madis Ligi ja nüüdseks juba manalateele läinud Tõnu Sokk. Samuti tegi raadiole kaastööd Lembitu Kuuse.

Viimaks lubas Eesti Raadio anda Läänele uue jaama käimalükkamiseks tehnikat. Tartu tolleaegne linnapea Toomas Mendelson ja maavanem Robert Närska toetasid mõlemad 60 000 rublaga. «See oli ühekordne summa. Öeldi, et tee selle rahaga, mis tahad,» lausub Lään.

Piraatraadio Sunlight

Samal ajal kui Vello Lään püüdis kohaliku raadio ideele leida Eesti Raadio toetust, lükkas 1989. aasta novembris Tamme gümnaasiumi poiss Meelis Michelson oma Sinika tänava korteris käima piraatraadio Sunlight. Alguses levis muusikajaam vaid paarsada meetrit, hiljem täiustas Michelsoni sõber Urmas Tooming saatjat nii, et raadiot oli võimalik kuulata kogu Tartus.

«Urmas ütles kohe, et ma olen täitsa hull, aga ma kasutasin ära seda tühimikku, kus Vene seadused enam ei kehtinud ja Eesti omasid veel ei olnud,» selgitab Michelson, kes töötab praegu  Eesti Raadios helitehnikuna. Pikka pidu poistel siiski polnud ning järgmise aasta veebruaris konfiskeeris miilits jaama varad. Michelsonile määrati kohtus karistuseks aasta tingimisi ning ta pidi riigi tuludesse kandma 20 rubla trahviraha.    

Vaid kolm kuud tegutsenud põrandaaluses raadios jõudsid koos Michelsoniga teha oma esimesed eetrikatsetused ka tulevased Raadio Tartu staarid Hando Sinisalu ja Urmas Kolsar. Tamme gümnaasiumi lõpetanud klassivennad õppisid siis juba Tartu ülikoolis ajakirjandust ning esinesid piraatraadios varjunimedega  H. F. Sini ja Samuel Diferent.

Tartu Edison

«Ma teadsin neid poisse, Tartu on ju väike, ja ma sain aru, et mul on vaja meeskonda,» lausub Lään ning tunnistab, et ei mäleta enam täpselt, kes kelle juurde esimesena läks, aga Raadio Tartu esimesel eetripäeval, 30. septembril 1991 olid nii Sinisalu kui ka praegune Power Hit Radio muusika- ja programmidirektor Kolsar meeskonnas.

Samuti olid pundis tehnikafännid Tooming ja Michelson. «Ilma nendeta poleks see raadio sündinud, sest mitte midagi polnud võimalik saada. Kõik tuli ise teha ja muretseda. Toominga oleme ristinud ju Tartu Edisoniks. Tal oli nuppu ja tal olid kuldsed käed,» kiidab Lään Toomingat, kes möllas oma tinutuskolviga aparatuuri kallal nii ööd kui päevad.

Praegu rahvusringhäälingu Tartu stuudios raadiotehnikuna töötav Tooming jääb oma tollast panust hinnates tagasihoidlikuks ning meenutab Raadio Tartu aastaid pigem läbi muige.

«Praegu mõtlen õudusega, kuidas asju tehti. See tundub müstika, aga ma remontisin otsesaate ajal raadiosaatjat,» räägib Tooming. Kuna mõnikord läks parandamisel midagi ka valesti, juhtus eetrisse auke tulema.
Peipsist Võrtsjärveni

Esialgu tegutses Raadio Tartu Eesti Põllumajanduse Akadeemia (nüüd Eesti Maaülikool) peahoone neljandal korrusel Riia mäel ning maja katusel olnud saatja kaudu levis programm umbes 20 kilomeetri raadiuses. Mõni aasta hiljem osteti Ameerikast palju võimsam saatja, mis pandi juba 175-meetrise Soinaste telemasti otsa, ning leviala laienes tohutult.

«Meie saateid oli kuulda Vene piiri ääres Vastseliinas, teisele poole Põltsamaad ning Peipsi ja Võrtsjärveni,» kirjeldab Lään leviala. «Meil käis tohutult ekskursioone. Kõik Lõuna-Eesti lapsed teadsid, kuidas raadiot tehakse. Õige pea kasvas raadio kuulatavus suuremaks, kui oli Eesti Raadiol. Tervelt 61 protsenti kuulajatest olid meie omad.»

Seda, et Tartus oli raadio sünonüümiks Raadio Tartu, kinnitab ka teine staažikas eetrihääl Madis Ligi, kes võttis programmijuhi kohustused üle 1994, kui Hando Sinisalu lahkus ning hakkas vedama Tartusse loodud uut muusikaraadiot Päikeseraadio.

«Sellist tagasisidet nagu Tartu raadio ajal ei ole ma kunagi saanud. Meil oli kolm telefoni ja need huugasid kogu aeg. Ühiskonnas oli meeletult palju probleeme ja inimestel oli kogu aeg mingi mure. Internetti ju ei olnud ja raadio oli see kanal, kust küsiti olulist infot,» räägib Saaremaalt pärit Ligi ning kiidab tollast kollektiivi.

«See entusiasm, mida kolleegid näitasid, on meelt ülendav ja liigutav. Sellist ühtehingamist annab tänapäeval otsida,» tunnistab praegu Kukus töötav Ligi. «Igal laupäeval tehti E-kaubamajast nädalat kokku võttev otsesaade. Kuna maja oli hästi madala koha peal, ronis Tooming antenniga katusele ja see toimis. Ning see, et pidi nädalavahetusel tööle minema, polnud mingi probleem.»

Prohveti rünnak

Kuna Ligi elas Tähtveres ehk raadiole kõige lähemal, langes tema ülesandeks ka öösel hüppama hakanud plaadi väljavahetamine või undava signalisatsiooni kontrollimine. «Mingil ajal oli meil Põltsamaa kiriku tornis saatja, aga see viskas suvel kuumaga ennast pidevalt välja. Ja meie panime siis Toomingaga jälle Põltsamaa vahet,» muigab 33 aastat raadios töötanud Ligi.

Kõige skandaalsem lugu juhtus Ligiga siis, kui 1990ndate kuulus prohvet Priskilla marssis raadiosse sisse ja nõudis programmijuhilt eetriaega. Kuna prohveti sõnul oli maailma lõpp kohe tulemas, kuid teda edasi ei lubatud, läks ta programmijuhile kallale ning asi lõppes Ligile katkise näoga.

Veidi lõbusamaid lugusid juhtus aga pea iga päev ning ka üksteisele püüti vingerpussi mängida. «Näiteks raadioturu kuulutustesse sokutati igasugu asju. Ükskord müüs keegi kasutatud uraani ja sellega sattusime isegi kaitsepolitsei huvi alla,» meenutab Ligi.

Lään aga meenutab Urmase noorema venna Taimo Kolsari legendaarset õhtust sõnavõttu, mis tekitas kuulajates hämmeldust. «Taimo oli siis vist 19 aastat vana ja lõpetas saatepäeva selliste sõnadega: jumal tänatud, üks päevake jälle surmale lähemal,»  räägib Lään.

Järgmisel päeval helistasid inimesed stuudiosse ja uurisid, et mis toimub. Nii noor poiss ja juba loeb päevi surmani.

Samuti on Läänel meeles eetrisse loetud kuulutus, kus anti teada põllumajandusülikooli lauatööde mehhaniseerimise loengusarjast. «Küll ma mõtlesin, et mida annab lauatöödel mehhaniseerida, aga pärast selgus, et pidi olema hoopis laudatööd.»

Nüüdsete tegijate hüppelava

Raadio Tartu majanduslik tippaeg jäi Lääne sõnul aastatesse 1993–2000. «Siis elas raadio väga hästi ja inimesed said korralikku palka,» ütleb Lään, kes oli koos praeguse peaministri Andrus Ansipiga pikka aega raadio omanik.

Tuntuimatest nimedest on Raadio Tartust läbi käinud näiteks Alari Kivisaar, Hillar Palamets, Janek Luts, Elektra ja paljud teised.

«Siit võrsusid välja nimed, keda kogu Eesti praegu tunneb,» lausub Lään, kellel enda sõnul möödusid Raadio Tartus elu ilusaimad aastad.

«Mina vaatan sellele ajale tagasi sügava rahuldustundega. Tartus sündis midagi sellist, millele Eestis vastast ei olnud. Tegime väga palju asju esimesena. Näiteks otseülekanded laulupeolt või olümpiamängudelt,» meenutab 51 aastat raadiotööd teinud Lään.

Aastal 2000 sai raadio uueks omanikuks AS Eesti Meedia. Raadio Tartu viimane eetripäev oli 29. septembril 2003, kui kõige viimase loona kõlas sama laul, millega 1991 alustati – Simply Redi «Something Got Me Started».