Veel suurem atraktsioon kui ümberkaudsed baarid oli reede südaööl Rüütli tänaval lühike teadusšõu, kus sähvisid leegid ja anumatest purskus paksu tossu.
Südaöine rahvamagnet vanalinnas
26. september 2011, 12:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rüütli ja Küütri tänava nurgal leti püsti pannud kaheksa noore eestkõneleja Karl Kristian Kits ütles, et teadlaste öö kohta on väga palju üritusi siiski õhtuti ning nemad tahtsid, et oleks midagi vaadata ka päris öösel.
Rüütli tänavale tuldi vabatahtlikult esinema selle mõttega, et seal on kindlasti inimesi. Tohutu rahvahulk, kes lauad igast küljest sisse piiras ja huviga toimuvat jälgis, tuli tudengitele aga täieliku üllatusena.
10–15 minuti jooksul näitasid teemakohaselt laborikitlisse riietatud noored ette mõned efektsemad trikid, millesse olid segatud nii kuiv jää kui teadusjook ning loomulikult möödapääsmatud tuleleegid, suits, toss ja aur. Ja muidugi suitsukahur, millega pahaaimamatuid möödujaid «rünnata».
Natuke puistati vaatajate-kuulajate pähe ka teadus- ja loodusjuttu, näiteks sai üsna selgeks, miks tuli kuusikus nii kiiresti levib või millistest ootamatutest kohtadest võib leida plahvatusohtlikke aineid (näiteks köögikapist).
Šõu tegi veelgi erilisemaks, et ükski neist tudengitest ei ole keemik või füüsik. Kits rääkis, et tegemist on endiste klassikaaslastega, sõpruskonnaga, kes on teadushuvist ja niisama oma lõbuks igat sorti katseid teinud juba aastaid, kuigi praegu õpitakse kõiksugu erialadel ettevõtlusest energiakasutuseni.
Kui keegi tahab ise natuke tule ja lõhkeainetega mängida, loomulikult ettevaatlikult ja kõiki ohutusnõudeid järgides, siis võib teha koduste vahenditega lihtsa katse.
Süüdake põlema küünal ja riputage leegi kohal näpuotsast pisut jahu. Tulemus näitab selgelt, miks veskis või pagaritöökojas peab olema lahtise leegiga väga ettevaatlik.