Kooliminemist tuleb mõnikord harjutada

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Triinu Org on oma noores elus üle elanud ühe tühja koolivaba aasta, mil ta tundis end väga ebakindlalt. Enne uuesti õppima asumist läbis ta rahvaülikooli kursuse, mis aitas tal aru saada, kes ta on ja mida ta tegelikult õppida tahab.
Triinu Org on oma noores elus üle elanud ühe tühja koolivaba aasta, mil ta tundis end väga ebakindlalt. Enne uuesti õppima asumist läbis ta rahvaülikooli kursuse, mis aitas tal aru saada, kes ta on ja mida ta tegelikult õppida tahab. Foto: Sille Annuk

20-aastane Triinu Org arvab, et kui ta umbes aasta eest poleks otsustanud minna Tartu rahvaülikooli kursusele «Uuesti õppima», istuks ta seniajani kodus ning tammuks oma elus ühe koha peal.

Praegu õpib ta Tartu kutsehariduskeskuses pagariks-kondiitriks, saab sealt keskhariduse ning kui veel edasi pingutab, võib samas koolis ühe lisa-aastaga ka kokakutse omandada.

«Igasuguseid võimalusi avaneb sellega,» rõõmustab Triinu Org nüüd oma tuleviku peale mõeldes.

Rahvaülikooli projektijuht Ingrid Leinus selgitab, et «Uuesti õppima» kursus, mis Triinu Oru tähelepanu eelmisel aastal pälvis, on vabahariduslik tasuta kursus ja ootab liitujaid ka tänavu oktoobris.

Kursus on mõeldud koolitee mingil põhjusel pooleli jätnud noortele, kes vajavad toetavat õpikeskkonda, mis aitaks neil üle saada kooliärevusest ja senisest negatiivsest kogemusest.
«On väga oluline julgustada noori oma elu eest ise vastutust võtma,» ütles Leinus. «Tihti vajab niisuguses olukorras inimene järje peale saamiseks ei midagi muud kui paremaid sotsiaalseid oskusi.»

Valed otsused
Praegu pagariks-kondiitriks õppiv Triinu Org meenutab, et tegelikult oli tema ema see, kes üht rahvaülikoolist tulnud kirja märkas ning infot uue kursue kohta luges.

Triinu Oru elu oli sinnamaani kulgenud üsna heitlikult. Pärast 9. klassi läks ta kaaslaste mõjutusel õppima toitlustusteenindust. «Ma ei mõelnud enda peale ega vaadanud üldse ringi. Läksin sinna lihtsalt sõpradega koos,» meenutab ta. «See oli aga vale.»

Seejärel seadis Triinu oma sammud täiskasvanute gümnaasiumi, kuid jättis sealgi õppimise katki. «Matemaatika, füüsika ja keemia olid mulle seal ikka liiga rasked,» tunnistab ta.
Ja siis tuli tüdruku ellu täiesti tühi aasta.

Triinu Org käis vahepeal küll ühes külalistemajas administraatorina tööl, aga see oli poole kohaga töö ja mitte midagi muud ta ei teinud.

«Mul viskas täiesti üle see paigaltammumine,» lausub ta tolle aja peale tagasi mõeldes ning lisab, et võrreldes tavakooliga oli rahvaülikooli kursusel kõik teistmoodi.

Tavakoolis ei jagatud suhtlemisoskusi, ei õpetatud CVd kirjutama, ei räägitud tööseadustest ega sellest, kuidas käituda töövestlusel või kuidas üldse iseenda tugevaid ja nõrku külgi avastada.

Oma pagari-kondiitri erialagi leidis ta tänu rahvaülikoolile, sest kursuste lõpul viidi osalejad õppeasutustesse, ka kutsehariduskeskusesse, mille ta kord oli pooleli jätnud ja kuhu ta ilmselt ise poleks enam tagasi sattunud.

«Seal tutvustati meile mitmeid erialasid ja pagari-kondiitri eriala tundus nii huvitav,» räägib ta.
Triinu Org tunnistab ka seda, et kui ta nüüd sel sügisel uuesti kutsehariduskeskusesse õppima läks, oli kõigiga kergem suhelda. «Juba sisseastumisvestlusel läks mul väga hästi, sest seekord ma juba teadsin, mida ma tahan,» ütleb ta.

Rahvaülikooli projektijuhi Ingrid Leinuse sõnul osales koos Triinu Oruga neil kursustel kokku 11 noort, kuus käisid lõpuni. Mõni pidas vastu vaid paar päeva, mõni langes hiljem välja objektiivsete takistuste tõttu.

Kõik ei käi lõpuni
Leinuse meelest on oluline rõhutada, et enne ainealaste ja erialaste oskuste omandamist on kooli poolelijätnud noortel vaja arendada eelkõige harjumust õppida, kuna tagasiminek on raskendatud ju ka vähese õpiharjumuse ja negatiivse kogemuse tõttu.

Triinu Org ütleb teistele eakaaslastele, kes kaaluvad kooli poolelijätmist, et targem oleks seda mitte teha. «Aga kui asi on niimoodi juba läinud, siis tuleb vaadata natukene ringi. Tegelikult on võimalusi õppida väga palju, tuleb ainult tahta,» lausub ta.


kas teate?

Poolelijäänud kooliteed
• Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel katkestas 2010. a õpingud (sõltumata õppevormist) põhikoolis 880 ja gümnaasiumis 2434 õpilast, kokku 3314 ehk 2% kooliealistest noortest.

 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles