Risti all oli killuke ajalugu

Elina Randoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peetri kiriku peatornist risti alt tornimuna seest leitud metallsilindris klaastoru oli kindlalt vahaga suletud ja selle lahtisulatamiseks pidid  õpetaja Ants Tooming (esiplaanil) ja koguduse juhatuse esimees Valdek Tagel kasutama küünlaleegi abi.
Peetri kiriku peatornist risti alt tornimuna seest leitud metallsilindris klaastoru oli kindlalt vahaga suletud ja selle lahtisulatamiseks pidid õpetaja Ants Tooming (esiplaanil) ja koguduse juhatuse esimees Valdek Tagel kasutama küünlaleegi abi. Foto: Margus Ansu

Täpselt nädal tagasi tõid ehitajad Peetri kiriku tornist alla metallsilindri, mille sees olevad paberid olid päevavalguse kätte saamist oodanud 108 aastat.

Eile lõunaks kogunes kirikusse mõnikümmend inimest, peamiselt koguduse liikmed, kes tahtsid oma silmaga näha, mida nende kodukiriku esimesed asukad sajanditagusest ajast neile on pärandanud.

Vee- ja õhukindlalt kinni joodetud anum tuli lahti lõigata juba varem, kuid sisu võttis koguduse õpetaja Ants Tooming päevavalguse kätte alles eile.

Kõigepealt tulid välja ajalehed, eestikeelsetest Olevik ja Postimees, kumbagi mitu numbrit ja daatumitega august-september 1903. Peale nende ka saksa- ja venekeelseid lehti.

Koguduse kroonika

Need moodustasid polstri silindrisse pistetud klaastoru ümber, mida täitsid omakorda paberid. Klaastoru lahtisaamine oli omaette üritus, sest ilmselt vettimist kartes olid esivanemad selle korgi tihedalt ja tugevalt vahaga kinnitanud.

Klaasi sees olid kiriku jaoks olulisemad paberid, rulli keeratud ja kinnitatud vana pitseriga, mis suudeti eemaldada katki murdmata.

Sealsed trükised annavad lugejaile aimu tolleaegsest usulisest olukorrast nii Tartus kui kaugemal, käsikirjad käsitlevad aga kiriku siseelu.

Tooming nimetas leiu väärtuslikemaks osaks koguduse kõige esimese õpetaja Wilhelm Gottfried Eisenschmidti peenes käekirjas gooti tähtedega ja saksa keeles kirja pandud koguduse kroonikat aastast 1875. Mida seal täpselt räägitakse, läheb alles uurimisele.

Koos kroonikaga oli ka nimekiri inimestest, kes olid ilmselt silindri sulgemise juures. Kahjuks ei olnud seal isiklikku läkitust, mida võib-olla kõige enam oodati.

Tooming ütles, et kui hakatakse täitma uut tornimunasse minevat silindrit, siis läheb sinna kindlasti tervitus, aga ka näiteks Eesti raha ja päevakajalisi ajaleheartikleid torni ehitustöödest.
Tornid saavad uue katte

Peetri kiriku hooneosa sai valmis 1884. Kuna ehitust rahastati aga annetustest, jäi mammonat liiga väheks, et katusele kohe ka tornid troonima saada. Need, kokku viis, valmisid aastaks 1903 ning siis paigutati ka silinder peatorni tippu risti alla tornimuna sisse.

Silinder toodi alla praegu käiva restaureerimise käigus. Sellel aastal loodetakse ühele poole saada tornidega, praegu veel aga arutatakse Toominga sõnul, kas kasutada torni katmiseks algul plaanitud tsinkplekki või panna ikkagi vaskplekk, mis oleks sobivam ja ilusam.

Sellest sõltub ka, kas tornirist tuleks üle kullata või hõbetada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles