«Ma leian, et noored, kes otsivad oma rahvamuusikas oma juuri, on täiesti erilised,» iseloomustab Eesti Rahvamuusikakooli eestvedaja Halliki Pihlap.
Tartlased viisid Moostesse Ühtelaulmise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pihlapi ja tema juhendatava noorte rahvamuusikaansambli Sireli eestvedamisel sündis 29. novembril Mooste mõisas üks eriline üritus - Ühtelaulmine.
«Kui ma käin ansambliga Sireli väljas, kohtume me tihti omaealiste laste ansamblitega, » räägib Pihlap, «Teismeliste rahvamuusikaansamblid käivad koos üritustel aga käivad üksteisest mööda.»
Nii sai Ühtelaulmine alguse tegelikult tutvumisõhtu ideest. «Teine asi on see, et noortel pole oma väljundit, on lastefestivalid ja täiskasvanute festivalid,» ütleb Pihlap, «Kontsert oli teine eesmärk, mis me tahtsime selle üritusele anda.»
Ja üritusest ei kujunenud niisama kontsert. Kuna erinevates paikades rahvamuusikaga tegelevad noored laulavad justkui ühte laulu, saigi ürituse nimeks Ühtelaulumine. Seal ühiselt esitatud samanimeline regilaul oli otsekui sümbol - see jutustab kolmest sõsarast, kes ei saa kokku laulma. Kuusik tuleb vahelt raiuda, küll siis saaks lauda!
Kolm õde oli seekord lisaks Tartu ansamblile Sireli, Värska Trallikud (juhendaja Kristjan Priks) ja Mäksa valla Dialekt (Priit Moppel). Iga ansambel on eri nägu ja tõlgendas oma lõiku laulust erinevalt. Sireli rahvamuusikalik algus läks üle Trallikute setu lauluks ja jätkus Dialekti bändilikuma osaga.
Asi ei piirdunud vaid kontserdiga. Läks tantsuks. Ja mitte diskoks, vaid Dialekti poiste demonstreeritud pulgatantsuks, Trallikute setu laulumänguks jne.
«Noored, kes pole massikultuuriga kaasa läinud on, fantastilised, » kirjeldab Pihlap
«Kuigi nüüd on pärimusmuusikaürituse populaarsed, on nad siiski rohkem täiskasvanute üritused. Aga, et nad on teismeliseas, kõige õrnemas eas valinud endale selle tee, väärib väga tunnustamist,» lisab ta, «See näitab, et neil on oma mõtlemist.»
Pihlapi sõnul taheti kaasa tõmmata ka Karksi Nuia muusikakooli noorte rahvamuusikaansambel, kellele aga paraku oli samal päeval kokkusaamine Jõgeva noorte rahvamuusikutega. «Nii et noori rahvamuusikuid on Eestis,» rõõmustab Pihlap, «Miks siis mitte kokku saada.»