Pärast kevadel ilmsiks tulnud haridusosakonna rahaskandaali tegi polügraafi teenust pakkuv ettevõte Tartu linnale ettepaneku hakata ametnikke kontrollima valedetektori abil. Linn ei pea seda siiski võimalikuks.
Linnaametnikud pääsevad valedetektori testist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esimest korda suhtlesin Tartu linnaga siis, kui tulid ilmsiks mahhinatsioonid haridusosakonnas,» rääkis New Solutions Estonia (NSE) juhatuse liige Jüri Pilm, kelle sõnul on polügraaf hetkel probleemide väljaselgitamiseks ja ennetamiseks üks parimaid meetodeid. «Pärast seda ei kujuta ette, mis kontrollimeetodit võiks kasutada.»
Pilm ütles, et see oleks poliitiline otsus. Samuti peaks tema sõnul tegema selgitustööd, et tegu pole karmi ülekuulamistehnikaga, vaid eelkõige preventiivse ja distsiplineeriva vahendiga. «Kui tulevad suured jamad, siis mina juhina tahaksin inimestele näidata, et ma olen kõik teinud, et seda ennetada,» selgitas ta.
Kuigi Pilmi hinnangul on inimeste skepsis valedetektori vastu suur, viiks selle kasutamine vahelejäämise 95 protsendini ning võtaks seega inimestelt soovi kiusatusele järele anda.
Linn ei tõtta
«Me tutvusime selle ettepanekuga, me ei kaalu seda ja ei pea seda võimalikuks,» ütles Tartu linnasekretär Jüri Mölder, kelle hinnangul on testimise õiguslik pinnas küsitav ning võimalus inimese põhiõigusi riivata suur.
Ka linnapea Urmas Kruuse ütles, et tema testide tegemist vajalikuks ei pea. «Kahe valedetektori testi vahel võib inimene teha ükskõik mis tegusid,» selgitas ta. «Kogu küsimus on usalduses ja ametkondlikus pädevuses, ma ei pea seda tervikuna üldse õigeks.»
Jüri Pilmi sõnul sai firma loodud peamiselt selleks, et osutada teenust juriidilistele isikutele, kuna erinevalt riigiettevõtetest on neil keeruline, kui mitte võimatu töötajate tausta kontrollida. Suuremgi probleem on tema hinnangul sõltuvuste kindlakstegemisel. «Inimesel on näiteks narkosõltuvus, kuid ettevõttel puudub võimalus kontrollida tema tausta,» sõnas Pilm.
Lai kasutusvaldkond
Nii Pilmi kui NSE polügraafispetsialisti Madis Vodja kinnitusel on peamised sihtrühmad, keda kontrollida, suure finantsvastutusega isikud, alates raamatupidajatest ja lõpetades ostu-müügijuhtidega. Samuti inimesed, kellel on ligipääs ärisaladustele, nagu klientide andmebaas ja firmasisesed finantsaruanded. «Loomulikult see ei puuduta nii palju tavatöötajaid,» tunnistas Pilm.
Pilm ja Vodja pole enda kinnitusel ligi poole tegutsemisaasta jooksul ettevõtete töötajatelt suurt vastuseisu kohanud. «See on siiski vabatahtlik protseduur ja inimestel jääb alati õigus sellega mitte nõustuda,» rääkis Vodja. «Me ei sunni kedagi, ega tahakski.»
Võimalus ennetada pettusi
Sel kevadel kaitses Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas Aleksei Elram magistritöö «Kindlustuskelmuse probleem ja selle lahendamine Eestis», milles tõi välja, et kelmustega tekitatav kahju on Eestis umbes 10 protsenti kõigist kindlustusmaksetest ning pettusega seotud kahjude käibeks 6,4–12,8 miljonit eurot (100–200 miljonit krooni) aastas.
See omakorda andis NSE juhatuse liikmele Jüri Pilmile tõuke kaaluda võimalikku koostööd kindlustusseltsidega. «See on läbirääkimiste järgus, hakkame arutama, kuidas seda kasutama hakata,» kinnitas Pilm.
Esialgne plaan näeks ette, et kindlustuslepingusse lisataks klausel, mis kinnitaks õnnetuse korral kliendi nõustumist polügraafitestiga.
Tänu kiiremale menetlusele ja ligi kümme korda odavamale ekspertiisile langetaks kõnealune lepingu punkt Pilmi hinnangul ausa kindlustusvõtja makseid. Kuna sellised punktid võivad aga mõjutada konkurentsi, tunnistas Pilm, et plaan toimiks kõige paremini siis, kui klausel oleks lepingus enamikul kindlustusseltsidest.
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse tunnistas, et kuuleb plaanist esimest korda. «Kui ma meenutan oma kunagist juurastuudiumit, võib polügraaf ka selgelt aiateibaid näidata,» rääkis ta.
Jesse hinnangul eeldaks valedetektori kasutuselevõtt olematut eksimisprotsenti ja peaks omama seaduslikku mõju ka teistes valdkondades.
«See võiks olla üks väga-väga paljudest tõenditest,» selgitas ta. «Praeguses seadusandlikus praktikas ei saa kindlasti seda soovitada, tundub fantastika.»