Lootus Piusa koobastesse kunagi taas jalutama pääseda tuhmus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veel mõni aasta tagasi Piusa koopaid sulgedes loodeti, et pärast osalist kinniehitamist endise kaevanduse lagunemine peatub ja millalgi pääsevad huvilised taas koobastesse jalutama, siis viimane uuring selleks enam lootust ei anna.
«Sellist jalutamist, nagu 15-20 aastat tagasi oli, küll enam ei tule,» kinnitas Orava vallavanem Ülo Plakso.
«Keskkonnaameti kevadel tellitud uuringu tulemus rääkis sellest, et külastatavuse ala ei saa enam laiendada. See, mis praegu avatud, sellega probleeme pole,» sõnas ta.
«Seda nüüd küll ei loodetud, et koobaste lagunemine päris ära lõpeb, aga aeglustunud on see tänu kinniehitamisele küll ning sisekliima on paranenud,» lausus Plakso. «Kui neid töid poleks tehtud, oleks asi veelgi hullem.» Tema sõnul oleks koobastikku vaja veelgi stabiliseerida, näiteks ülemine osa kinni ehitada, kuid esialgu selleks raha pole.
Tema sõnul on koobastesse inimeste lubamiseks takistusi kaks – esiteks on koobastikud nahkhiirte kaitseala ja teiseks kuna tegu on endise kaevanduse näol inimtekkelise süsteemiga, siis peab sinna inimeste lubamiseks olema ohutus täielikult tagatud.»
Külastatava osa laiendamist oleks Plakso sõnul ju võimalik teha, kuid tekib küsimus rahasumma suurusest ja kulutuse otstarbekusest. «See raha oleks väga suur, et inimesi koobastesse lasta ja siis peaks selle täielikult ära kindlustama. See tähendaks sisuliselt mingit karkassi või kaitsekihti täis panemist, kuid siis ei oleks need enam need koopad,» arvas ta.
Praegu pääsevad huvilised vaid koos giidiga muuseumikoopaks nimetatavale väiksele piiratud alale, kus saab näha valgustatud võlve ja tunda ka suvisel ajal koobastes laiuvat rõsket jahedust. Pääsme hinnas on ka giidi tutvustus koobaste ajaloost, külastuskeskuse ja muuseumiruumi tutvustus ning loodusfilmide vaatamine.
Koobaste sulgemise ja külastuskeskuse ehitamiseks investeeris Orava vald viimases etapis omaosalusena 2 miljonit krooni ja külastuskeskuse käivitamine maksis 100 000 krooni. Nüüd loodab vald, et keskus majandab ise end ära ja vald rohkem peale maksma ei pea. «Paljud peavad tänast piletihinda veidi kalliks, aga kindlasti ei ole majandamise seisukohalt võimalik seda odavamalt teha. Ma loodan, et aasta lõpuks tuleb ots-otsaga kokku,» sõnas Plakso.